Juunis kogus maksu- ja tolliamet 514,0 miljonit eurot makse, mis on 7,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Võrreldes eelarves planeerituga on pea kõiki makse esimese poole aasta jooksul laekunud oodatust rohkem. Poole aastaga on riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulust kogutud 48,6 protsenti.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus juunis 7,1 protsendile ning vastas täpselt eelarveootusele. Tegevusalapõhistel andmetel aeglustus juunis palgakasv 5,5 protsendile, ent hõive suurenes 0,4 protsenti.
Suurematest tegevusaladest on viimase kolme kuu põhjal hõive- ja palgakasvu vedanud avalik haldus ning majutus ja toitlustus, kasvu pidurdavad veondus ja laondus, töötlev tööstus ning juunis lisandunud finants- ja kindlustustegevus.
Jaekaubanduses kasvab hõive keskmisest kiiremini, kuid palgakasv on keskmisest aeglasem, mis võib tuleneda lisandunud töötajate keskmisest madalamast deklareeritud palgast. Ehituses ja hulgikaubanduses oli väike hõive langus ning ehituses ainsa tegevusalana keskmine palk vähenes. Hõive kasv on keskmisest aeglasem ja palgakasv kiirem hariduses, halduses, kinnisvaraalases tegevuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine suurenes juunis võrreldes eelmise aastaga 3,4 protsenti, tagasihoidliku kasvu põhjus on tulumaksumäära langetus. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa, mida määra langetamine ei mõjuta, kasvas aastaga 7,6 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine ületas juunis eelarveootusi ning poole aasta laekumise kasv on suur (7,4 protsenti) vaatamata tulumaksumäära langetamisele. Kogu esimese poolaasta võrdlemisi suure laekumise kasvu taga on eelkõige erasektori dividendimaksetelt laekuv tulumaksu osa.
Käibemaksu laekus juunis 162,3 mln eurot, mida on 11,6 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Kuiseid laekumisi mõjutab suuresti tagastuste maht ning juunis oligi tagastuste maht tavapärasest väiksem. Käibemaksulaekumine on kasvanud kiiremini kui jaekaubandus, mis viitab varimajanduse vähenemisele.
Aktsiiside laekumine jäi juunis eelarveootusele veidi alla. Samuti oli laekumine eelmise aasta juuniga võrreldes 0,4 protsenti väiksem. Kuigi muude aktsiiside laekumine vastas suuresti ootustele, oli oodatust väiksem alkoholiaktsiisi laekumine. Madalama laekumise taga on ühelt poolt möödunud aasta lõpul soetatud kange alkoholi varude aeglane realiseerimine, mille tulemusel jätkub varutud kogustest pikemaks ajaks. Uue ja kõrgema aktsiisimääraga toodete deklareerimine on seetõttu väiksem. Teisalt on tarbimise vähenemisest tulenevalt pidevas languses ka õlle ja veini deklareeritud kogused.
