Praxise mõttehommikul “Eesti maksusüsteem – lahendustest probleemideni”, mis toimus 6. aprillil 2018. a ja tõi kokku valdkonna eksperdid, ametnikud ja poliitikakujundajad, sõnastati üheskoos peamised probleemid ja tulevikuriskid, millele Eesti maksusüsteem peaks vastama järgmise 5-15 aasta perspektiivis.
Mõttehommiku peamine eesmärk oli pöörata ühiskondlik maksudebatt lahenduste otsimiselt tagasi probleemide sõnastamise juurde. Peamise kitsaskohana maksupoliitika kujundamises tõid mõttehommikul osalenud eksperdid välja üksiklahenduste domineerimise süsteemse vaate üle. Sageli märgitakse maksuküsimustes maha nn punased jooned ning probleemide asemel, mida maksusüsteem peaks lahendama, jäävad poliitilise debati keskmesse dogmaatilised lahendusviisid, üksikud meetmed ja muudatused.
Poliitikakujundamise protsessi kitsaskohti võimendavad omakorda poliitilise tsükli lühidus, kiiresti sõlmitavad koalitsioonilepped ja poliitiline vastandumine. Terav väitluskultuur ei jäta ühisosa leidmiseks mänguruumi. Mõttehommikul leiti, et stabiilse maksusüsteemi tagamiseks oleks tarvis pikaajalist strateegiat, mis soodustaks liikumist maksusüsteemi ühtlasema arengu suunas. Poliitilise tsükli negatiivset mõju aitaks leevendada kokku lepitud arengusuunad ehk üldised maksusüsteemi põhimõtted, mis raamistaks ära erinevad ühiskondlikud probleemid ja väljakutsed, mida maksusüsteem peaks lahendama, nii et konkreetsete lahenduste väljapakkumisel oleks poliitikutel mänguruumi.
Terava probleemina toodi esile ka praeguste maksulahenduste kesist analüüsi. Kuna koalitsioonilepped sõlmitakse kiiresti, siis jääb probleemide läbi analüüsimiseks ja alternatiivsete lahenduste kaalumiseks aega napiks. Et poliitikud küsivad valijalt mandaati valmis lahendustele, võistlevad need seejärel koalitsioonileppe sõlmimisel, ja alternatiivseid lahendusi enam ei kaaluta. Samas tõdeti, et läbi analüüsitud alternatiivsete lahenduste komplekti loomine on ressursimahukas protsess ja seda ka kaasamise mõttes. Üks viis neid probleeme leevendada oleks anda ministeeriumitele suurem vastutus erinevate alternatiivsete stsenaariumite loomisel ja lahenduste “menüü” välja töötamisel, pakkudes poliitikutele analüütilist tuge probleemi lahendamiseks, mitte aga kindla lahendusskeemi rakendamiseks.
Ühe võimaliku lahendusena pakuti mõttehommiku aruteludel välja ka koalitsiooniläbirääkimiste protsessi pikendamist näiteks kolmele kuule, et kaoks ajasurve (sh meedia ja avalikkuse surve) panna koalitsioonilepe kokku nädala-paariga. Samuti tõid arutelul osalenud välja esindusorganisatsioonide senisest sisulisema kaasamise vajaduse. Erinevad ideed ja maksulahendused võiksid rohkem esindusorganisatsioonide surve vastu peegelduda – maksumuutused, mida muidu läbi analüüsimata tehtaks, oleks vastusurvega vaevalisemad ja see võiks takistada kiiretele lahenduste läbisurumist.
Kevadise mõttehommiku tulemused jõuavad Praxise maksusüsteemi analüüsipaberisse ning sellele järgneb teine mõttehommik sügisel, kus peamiste probleemkohtade sõnastamise järel arutatakse võimalikke maksusüsteemi valikukohti, lahendusviise ja alternatiivseid stsenaariumeid.
