auto koolitus
Esmaspäev, 28. Mai
 

Millest valitsus aasta tagasi pankade tulumaksust rääkides vaikis

Autor
Jaak Tõrs
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja
  • Pankade täiendav maksustamine pole iseenesest vale, kuid küsimus on maksu kogumise eesmärgis ja põhimõtetes.

  • Uus maksukord vähendab pankade motivatsiooni kapitaliseeritust suurendada, see aga ohustab Eesti finantsstabiilsust.

  • Uus maksusüsteem mõjutab eelkõige kasvavaid või väikse kapitaliga panku.

  • Konkurents finantsvahenduses moondub ja pangad on motiveeritud laenu andma tütarliisinguettevõtete kaudu.

  • Eesti pangad tasusid 2016. aastal sisuliselt pangamaksu 16 miljonit eurot.

Eelmisel aastal otsustas riigikogu kehtestada pankadele eraldi tulumaksukorra, millega kohustatakse neid alates 2018. aastast tasuma eelmises kvartalis teenitud kasumilt 14% avansilist tulumaksu. Samas teiste sektorite ettevõtetele jääb kehtima varasem kord, mille järgi tuleb tulumaksu tasuda üksnes kasumi väljamaksmisel.

See on loonud veidra olukorra. Pangandus on üks väheseid majandussektoreid, kus seadus nõuab varade suhtes kindlat omakapitali taset. See tähendab, et varade kasvatamiseks peab pank proportsionaalselt suurendama ka omakapitali. Selleks on kaks peamist võimalust: kas omanikud panustavad täiendava rahaga või teenitud kasum reinvesteeritakse. Pankadele kehtestatud uus tulumaksukord ei motiveeri kasumi abil kapitali kasvatama.

Sarnaselt teiste ettevõtetega hakkab pankadele kehtima madalam, 14% tulumaksumäär vaid sellisel juhul, kui nad on eelnevatel aastatel teinud regulaarselt dividendide väljamakseid. Selleks et panga maksukoormus ei suureneks ja pank ei maksaks tulumaksu osakaaluna kasumist rohkem kui varem, peab ta uues olukorras tegema regulaarselt dividendide väljamakseid vähemalt 56% ulatuses. Uus maksukord ei mõjuta eriti neid panku, kes on varasematel aastatel jätnud osa kasumist välja maksmata ja omavad piisavalt omakapitali, või siis neid, kes ei soovi varade mahtu kasvatada. Uus maksusüsteem vähendab pankade motivatsiooni kapitaliseeritust suurendada, mis on halb eelkõige kasvufaasis ja omakapitali suurendamist vajavate pankade seisukohalt. Pankade ebapiisav kapitaliseerituse tase omakorda ohustab Eesti finantssektori toimimist.

Uue maksuseaduse järgi peavad avansilist tulumaksu maksma vaid krediidiasutused, aga mitte muud finantssektori ettevõtted, nagu krediidiandjad, kindlustused ja teised litsentseeritud finantsettevõtted. Lisaks sellele, et see moonutab konkurentsi finantsvahenduses, motiveerib see panku laene andma tütarliisinguettevõtete kaudu. Praegu kasutavad pangad laenude väljastamisel tütarliisinguettevõtteid erinevas mahus, mis ulatuvad kuni 20%ni panga laenude ja liisingute kogumahust. Uue tulumaksu tasumise korra järgi maksavad need pangad, mis saavad laenudelt ja liisingutelt intressitulu rohkem tütarettevõtete kaudu, avansilist tulumaksu suhteliselt vähem kui teised. See loob ebavõrdse olukorra ning võib kaasa tuua laenude koondumise liisinguühingutesse, mis kuuluvad küll pankadele, kuid on juriidiliselt eraldiseisvad äriühingud. See muudab keerulisemaks nii pankade järelevalve kui ka võimaliku kriisi korral selle lahendamise.

Pankade täiendav maksustamine ei ole iseenesest vale, kuid küsimus on maksu kogumise eesmärgis ja põhimõtetes. Ülemaailmse finantskriisi järel kerkis paljudes riikides üles finantssektori maksustamise küsimus, kuna valitsused olid finantskriisi ajal teinud finantssektori, eelkõige panganduse toetamiseks suuri kulutusi. Eestis aastatel 2008–2010 aset leidnud majandussurutise tingimustes kandsid pangad mittetoimivate laenude tõttu kahju, kuid tänu varasemate aastate jaotamata kasumile oli neil piisavalt omavahendeid selle katmiseks. Seetõttu ei pidanud Eesti valitsus kulutama panganduse toetamiseks maksumaksja raha.

Finantskriisi ühe õppetunnina juurutati Euroopa Liidus pankade kriiside ennetamise ja lahendamise raamistik, mille ühe osana asutati kriisilahendusfondid ja nende rahastamine põhineb pankade sissemaksetel. Samuti loodi euroalal ühtne pangandusjärelevalve ja ka selle kulud katavad pankade maksed. Näiteks maksid Eestis pangad 2016. aastal neli miljonit eurot finantsinspektsiooni ja miljon eurot Euroopa Keskpanga ühise pangandusjärelevalve kulude katteks. Lisaks maksti veel kuus miljonit eurot hoiuste tagamise skeemi ja viis miljonit eurot kriisilahendusfondi. Viimati mainitud makse on olemuselt sama, mis teistes Euroopa Liidu riikides kehtestatud täiendav pangalõiv või -maks. Jääb arusaamatuks, mille põhjal valitsus aasta tagasi väitis, et Eestis pangalõivu või -maksu ei ole.

Seega peaks pankade tasutavad maksed ühelt poolt motiveerima neid mitte võtma liiaseid riske ja parandama nende vastupanuvõimet šokkidele ning teiselt poolt aitama koguda vahendeid tulevikus tekkida võivate pangakriiside lahendamise kulude katteks. Eestis pankadele kehtestatud tulumaksu erikord neid eesmärke ei täida.

2016. aasta lõpus moodustatud uus valitsus lisas maksupaketti pangalõivu.
Tulumaksuseadus § 471 (jõustub 01.01.2018)

  • Autor: Jaak Tõrs, Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja
  • Allikas: Eesti Pank
Seotud märksõnad: pangalõiv, maksumuudatused
tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • MaksuMaksja 4/2018 24.05.2018

    UUDISED Tööandja maksejõuetus ja töötukassa abiraha Hiie Marrandi "Maksud sõidavad" korraldajad plaanivad taasiseseisvuspäevaks uut aktsiooni Õhtuleht Eesti tõhustab maksudest kõrvalehoidumise vastaseid reegleid  ...
    Loe edasi..

  • 25. mail on maksu- ja tolliameti teenindusbürood suletud 22.05.2018

    Reedel, 25. mail 2018 on maksu- ja tolliameti teenindusbürood suletud. Sellel päeval teenindusbüroodes teenuse saamiseks palume broneerida aeg hiljemalt eelneval tööpäeval, 24. mail telefonil 880 0810. Piiripunktides osutatakse tolliteenuseid tavapärastel lahtiol ...
    Loe edasi..

  • Kaubata veokile ei kehti rahvusvahelisel veol kütuse aktsiisivabastus 21.05.2018

    Maksu- ja tolliamet (MTA) juhib tähelepanu, et veokite standardses kütusepaagis olev kütus vabastatakse aktsiisist üksnes rahvusvahelisel kaubaveol, see tähendab kaubaveo toimumist vähemalt ühel suunal. Kui veok väljub Eestist ja siseneb riiki ilma haagiseta v ...
    Loe edasi..

  • Maksu- ja tolliamet kontrollib suvekuudel eramuehitust 16.05.2018

    Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuaudiitorid külastavad suvekuudel taas rohkem eramute ehitusega tegelevaid äriühinguid, et välistada ümbrikupalkade maksmisest tekkivaid hilisemaid nõudeid töötajatele ja tööandjatele. --related-- MTA maksuauditi os ...
    Loe edasi..

  • Kohus mõistis maksupetturitelt välja üle veerand miljonit euro 11.05.2018

    Esmaspäeval, 7. mail 2018. a ei võtnud riigikohus menetlusse varem kütusemüügiga seonduvas käibemaksupettuses süüdi mõistetud eraisikute taotlust, mistõttu lisaks kriminaalkaristusele tuleb maksupettuste korraldajail tasuda eraisikuna solidaarselt tekitatud kahju summas 26 miljonit eurot.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Careria
  • RE Kinnisvara
  • olympic
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255558  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
78  Koolitust
22209  Artiklit
52722  Registreerunud kasutajat
36282  Nädalakirja tellijat
33463  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017