Sotsiaalministeerium on seisukohal, et alkohol ei tohi sissetulekutega võrreldes odavamaks muutuda ehk niikaua kui tõusevad palgad, peab samas tempos tõusma ka alkoholiaktsiis.
"Alkoholipoliitika roheline raamat seab aktsiisipoliitika eesmärgiks, et alkohol ei tohi sissetulekutega võrreldes odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks ta lausa kallinema. See tähendab, et kuniks tõusevad palgad, peab tõusma ka alkoholiaktsiis," kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht ministeeriumi veebilehel.
Tähti sõnul ei ole alkoholi hind viimastel aastatel võrreldes inimeste sissetulekutega oluliselt tõusnud. "Üks oluline nüanss alkoholipoliitikas tahab selgeks rääkimist: alkohol olla justkui hirmus kalliks läinud. Lausa nii kalliks, et inimesed seda hulgakaupa ja suurtel kiirustel Lätist muretsemas käivad, mistõttu aktsiisitõusust polevat kasu ei tarbimise ega kahjude piiramisel. Tõsiasi on hoopiski see, et alkoholi hind on inimeste sissetulekutega üsna ühte jalga käinud ning tarbimise ja tervise seisukohast on see palju tähtsam kui number hinnasildil," kirjutas Täht.
Tähti sõnul on õlle suhteline hind viimastel aastatel odavnenud. "Paraku on madal aktsiis tähendanud ka seda, et õlu muutub tasapisi odavamaks – aktsiisi osa pudeli hinnas on lihtsalt nii väike, et see ei avalda hinnale otsustavat mõju. Kui kuupalga eest kättesaadav viinapudelite hulk on püsinud samas suurusjärgus juba 2010. aastast, siis õlut sai 2015. aastal osta kümnendiku võrra enam kui näiteks 2012. aastal," kirjutab Täht.
Kuigi alkoholiaktsiis tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist kõigi alkohoolsete jookide puhul 10 protsenti, langeb aasta lõpuks oodatav aktsiisilaekumine 1,2 protsenti 256 miljonile eurole.
Õlle müügi pealt loodab riik aktsiisimaksu teenida 57 miljonit eurot, veinilt 27 miljonit eurot, kääritatud jookidelt 17 miljonit eurot, vahetoodetelt 2 miljonit eurot ja muult alkoholilt 153 miljonit eurot, selgub valitsuse 2017. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast.
