Oma möödunud aasta tulud deklareeris 687 819 inimest, mis on paarikümne tuhande võrra rohkem kui aasta varem ja kogu tulude deklareerimise perioodi jooksul suurim hõivatud isikute arv.
Alates 1999. aastal teenitud tuludest, mil sai esmakordselt elektroonselt tulusid deklareerida, on deklareerijate arv kasvanud 27 protsenti, toona deklareeris oma tulud pool miljonit inimest. "Viimase aasta kasvu taga oli eelkõige madalapalgaliste toetuse taotlemine," selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.
Järgmisest, 2018. aastast asendub toetus 500 eurose tulumaksuvaba miinimumiga inimestele, kes teenivad kuni 1200 eurot kuus. Suuremat sissetulekut saavate inimeste puhul väheneb miinimum järk-järgult ja rohkem kui 2100 eurot kuus teenivatel inimestel tulumaksuvabastus puudub.
Eelmise aasta kohta käivate deklaratsioonide alusel tagastamisele kuuluv keskmine summa deklaratsiooni kohta ja ka üldine tagastatav summa Udde sõnul eelmise aastaga võrreldes suurt ei muutunud. Seda vaatamata sellele, et kolme maksusoodustuse (eluasemelaenu intressid, koolituskulud ja annetused) maksimum summa isiku kohta vähenes 1920-lt eurolt 1200-le. Keskmine tagastuse summa oli 217 eurot.
Hoolimata deklareerijate arvu kasvust vähenes ühiselt tulu deklareerijate arv 9794 isiku võrra ja see on aasta-aastalt vähenenud, kokku esitati 68 877 ühisdeklaratsiooni. "Ühisdeklaratsioon andis võimaluse kasutada mõlema maksuvabastusi suuremas määras, kui näiteks üksi deklareerides. Kuna ühiselt deklareerimine vähenes, siis võib öelda, et mõlemal abikaasal oli piisavalt tulusid, et maksuvabastusi saada," hindas Udde.
2017. aasta tulusid abikaasad enam ühiselt deklareerida ei saa. "Samas neile, kellel ei ole võimalust ise kasutada täies mahus üldist maksuvaba tulu, täiendavat maksuvabastust laste pealt, tulumaksu soodustust koolitustelt ja eluasemelaenu intressidelt, saavad teatud tingimustel kasutamata osa üle kanda abikaasale," lisas Udde.
Rohkem infot: Ülevaade füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooninde koondandmetest
