OECD algatatud BEPS (Base Erosion and Profit Shifting) tegevuskavaga soovitakse välja töötada rahvusvaheline lepinguline instrument, mille eesmärk on tagada, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks kasutada erinevate riikide maksuseadusi ja maksulepinguid maksude mittemaksmise  eesmärgil.

OECD algatus maksubaasi vähendamise ja kasumi väljaviimise vältimiseks avaldati esmakordselt 2013. aasta veebruaris. OECD tegevuskava hõlmab 15 alajaotust ning vastavate raportite lõplikud versioonid avalikustatakse 6. oktoobril 2015. 

Initsiatiiv maksustada üha globaliseeruvamas majanduses kasumeid seal, kus selleks toiminguid tehakse ning lisandväärtust luuakse, on mõistetav. Samuti signaal sellest, et arenenud riigid pööravad üha enam tähelepanu agressiivsete maksuplaneeringute vastu võitlemisele. 

Milline on õiglane maksuosa? 

Senised üleskutsed ning manitsused tasuda igas tegutsevas riigis õiglane osa pole tõsiselt võetav alternatiiv selgetele reeglitele ning seadustele. Mida kujutab endast õiglane osa? Ettevõtete jaoks peavad maksureeglid olema mustvalged, kuid siiani on rahvusvahelisel tasandil olnud palju halli.

Kahjuks jääb ebaselgus püsima ka pärast BEPS-i tulemuste (raportite) avalikustamist. BEPS-i tulemuste lõplik mõju ning efektiivsus rahvusvahelisele maksuõigusele sõltub rohkem G20 ja OECD liikmesriikide sisulisest valmidusest vastavate meetmete rakendamisel, kuivõrd OECD kui organisatsioon ise seadusi ei muuda ning maksulepinguid ei sõlmi.

Ka Eesti on osades OECD töögruppides aktiivselt osalenud, kuna globaalsete maksuprobleemide lahendused mõjutavad varem või hiljem ka kohalikku elu ning maksusüsteemi konkurentsivõimet. Rahandusministeeriumi info kohaselt on Eesti fookus olnud muuhulgas siirdehindade, automaatsema infovahetuse ja digitaalmajandusega (sh e-residentsusega) seotud teemadel.    

Kas BEPS on samm õiges suunas? 

Kindlasti, kuna rahvusvahelisi maksustamise reegleid tuleb ilmselgelt lihtsustada ja see ongi BEPS-i eesmärk. Kuid praegustes vetes on endiselt keeruline navigeerida. Ebamäärasus rahvusvahelistes maksustamise reeglites võib veel mõnda aega kesta, enne kui saabub tõeline selgus aktsepteeritava maksuplaneerimise kohta. Seetõttu on väga oluline, et ettevõtted pööraksid kõrgendatud tähelepanu piiriülese äritegevusega kaasnevatele võimalikele riskidele ja suudaksid vajadusel oma otsuseid põhjendada.