Riigikogu võttis esmaspäeval (19.12) vastu uue koalitsiooni maksumuudatuste kobareelnõu ehk tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse, millega muuhulgas jäetaks tuleval aastal sotsiaalmaksumäär langetamata, tõstetakse ennaktempos erinevaid aktsiise ja kehtestatakse 2018. aastast uus tulumaksuvabastussüsteem.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas riigikogu 55 liiget, vastu oli 37 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Kalvi Kõva sõnas riigikogu ees, et eelnõu menetlus oli küll kiire, kuna uus koalitsioonileping sai allkirjad vähem kui kuu aega tagasi. "Kui me ei oleks muudatusi kiires tempos teinud, oleks meile täna tulnud teistsugune kriitika: nad on võimul, aga ei tee mitte midagi," rääkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Priit Sibul sõnas samuti, et kuu aega tagasi sõlmitud koalitsioonileping tingib mõnede muudatuste menetlemiseks kiire tempo. "Järgmise aasta riigieelarve mahust puudutavad selle eelnõu muudatused 1 protsenti tuleva aasta riigieelarve mahust," sõnas Sibul.

EKRE esindaja Martin Helme sõnul nemad eelnõud ei toeta. "Mul on väga kahju, et koalitsioon otsustas tuua oma maksupaketi just sellisel kujul parlamendi ette," ütles Helme.

Helme sõnul järgmisel aastal maksuvaba tulu tõusu ei toimu ja kõik lubatud suured soodustused jäävad aastasse 2018. Samamoodi on planeeritud maksutõusud enamuses aastasse 2018. "On täiesti arusaamatu miks neid on vaja läbi suruda detsembris 2016," sõnas Helme.

Ka Vabaerakonna esindaja Andres Herkel sõnas, et antud eelnõu on uue valitsuse kõige suurem pettumus ja Vabaerakond hääletab selle vastu. Herkel sõnas samuti, et Vabaerakond ei mõista, et kuidas saab kiire olla asjadega, mida rakendatakse alles 2018. aastast.

Nii EKRE kui Vabaerakond toetavad oma sõnul käibemaksu tõusu ärajätmist majutusasutustele ja sotsiaalmaksu langetuse ärajätmist.

Reformierakonna esindaja Remo Holsmer sõnul läheb eelnõu menetlemine vastuollu hea õigusloome tavadega, meetmetel puudub mõjuanalüüs ja kooskõlastusring huvigruppidega, samuti puudus mõistlik aeg riigikogu liikmetel muudatusettepanekutega tutvumiseks. Holsmer sõnas, et ka Reformierakond seda eelnõu ei toeta.

"See eelnõu muudab Eesti maksusüsteemi astmeliseks, kindlasti keerulisemaks. Tööjõu maksukoormus tõuseb Eestis," sõnas ta.

Keskerakonna esindaja Mihhal Stalnuhhin sõnas, et kui tahta progressi, siis tahes tahtmata peab muutma üht või teist asja. "Me ei saanud oodata, et järgmiseks aastaks kõik seisma jääb," ütles ta. "Meie fraktsioon toetab antud eelnõu, seda on vaja Eestile ja Eesti rahvale."

Seaduse mõju

Seadusega jäetakse ära tulevaks aastaks kavandatud sotsiaalmaksumäära pooleprotsendipunktiline langetamine. Samuti jääb majutusteenuste käibemaks püsima 9 protsendile ja ära jääb plaanitud tõus 14 protsendini.

Seadusega tõuseb üldine maksuvaba tulu määr 2018. aastast 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles. Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse.

Muudatustega vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Samuti on kavas lükata 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse.

Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020. Selle tulemusena kallineb maagaasi lõpphind igal vaadeldaval aastal suurusjärgus 2,5–5,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sõltuvalt tarbija gaasitarbimise mahust. Lisaks on valitsus lubanud tuleva aasta esimesel poolel otsida võimalusi aktsiisipoliitika leevendamiseks energiamahukatele ettevõtetele. 1. juulist 2017 on kavas rakendada gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett.

Lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärad on plaanis ühtlustada kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Lisaks lükatakse seaduse alusel 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuarist planeeritud alkoholiaktsiisi tõus edasi veebruarikuusse.

Tulumaksuseadusega vähendatakse eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaotatakse.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida kummagi abikaasa maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr, 500 eurot kuus ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud mõlema abikaasa ühisdeklaratsiooni esitamise korral.

Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Lisaks tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Eelnõusse on viidud sätted, mis on seotud eraravikindlustusega. Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Eelnõu kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Samuti tagab eelnõu, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus. 

Loe lisaks: Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 302 SE