auto koolitus
Kolmapäev, 20. Juuni
 

Riik ootab sisserände suurenemiselt olulist maksutulu kasvu

Veebruari alguses valitsuselt heakskiidu saanud sisserände piirangute leevendusmeetmete tõttu võiks tulevikus lisanduda siseministeeriumi arvutustel umbes 15 miljonit eurot maksutulu aastas.

Veel samal teemal

Valitsus otsustas veebruaris, et sisserände piirarvu ei tõsteta üle 0,1 protsendi Eesti elanikkonnast ehk 1317 inimese aastas. Kuid samas viiakse tippspetsialistid piirarvu alt välja ja pikendatakse lühiajaliselt Eestis töötamise maksimumaega üheksalt kuult ühe aastani.

Lähtuvalt valitsuse otsusest töötas siseministeerium välja ka välismaalaste seaduse muudatused, mille ministeerium saatis neljapäeval, 1. märtsil 2018. a kooskõlastusringile. Muudatuste seletuskirjast lähtuvalt oodatakse, et muudatuste tagajärjel kasvab lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv 2500 inimese võrra, millele lisanduvad 124 tähtajalise elamisloaga töötavat tippspetsialisti.

Juhul kui lisandub 2500 lühiajaliseks töötamiseks registreeritud töötajat, kes töötavad ühe aasta ja kellele makstakse nõuete kohaselt keskmist brutokuupalka, siis saab riik arvutuste järgi aastas sotsiaalmaksu ligi 12,6 miljonit eurot.

Nimelt oli mullu neljandas kvartalis keskmine brutokuupalk 1271 eurot, millelt tööandja maksab sotsiaalmaksu 33 protsenti ehk 419 eurot kuus. Seega lähtub siseministeeriumi arvutusloogikast, et riik saab aastas ainuüksi tööandja makstava sotsiaalmaksu kaudu umbes 12,6 miljonit eurot [12 × 396 × 2500] maksutulu. Lisaks selle tarbivad välistöötajad kohapeal teenuseid ja ostavad toitu.

Rahandusministeeriumi 2017. aasta majandusprognoosi järgi on sisemajanduse kogutoodang hõivatu kohta keskmiselt 34 400 eurot aastas ja riigieelarve maksutulu kokku umbes 12 000 eurot aastas hõivatu kohta. Juhul kui välismaalaste seaduse muudatusega lisandub 2018. aasta jooksul arvestuslikult 124 tippspetsialisti, siis lisandub siseministeeriumi arvutuse kohaselt aastas kolm miljonit eurot maksutulu.

Nimelt on tippspetsialisti maksutulu suurem kui Eesti keskmine – nad töötavad tähtajalise elamisloaga ja neile makstakse kahekordset Eesti keskmist brutokuupalka. Siseministeeriumi arvutusel toovad 124 tippspetsialisti lisanduvat maksutulu umbes kolm miljonit eurot aastas [124 × 2 × 12 000].

Sisserände piiramiseks kehtestati 1991. aastal immigratsiooni seaduses sisserändekvoot 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 1993. aastal vastu võetud välismaalaste seaduses kehtestati sisserände piirarv samadel alustel.

Regulatsiooni loomisel oli sisserände piirarvu eesmärk piirata igasugust välismaalaste sisserännet Eestisse. Aja jooksul on ühiskonna ja majanduse arengujoontest või poliitilistest põhjustest lähtudes sisserände piirarvu alt välja toodud erinevate tunnuste alusel sisserändajaid.

Sisserände piirarvu alla ei lähe juba varasemalt näiteks inimesed, kes tulevad Eestisse õppima, tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohale, idufirmasse või seoses teadustegevusega ning inimesed kes tulevad Eestisse ettevõtluseks seoses idufirmade või suurinvesteeringutega. Samuti ei lähe piirarvu alla lühiajaliselt Eestis töötavad inimesed; Euroopa Liidu, USA ja Jaapani kodanikud.

Nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal sisserände piirarv erisustest hoolimata täitus – 2016. aastal detsembris ja 2017. aastal juulis. Sellest lähtuvalt esitas siseminister valitsusele ettepaneku muuta sisserände piirarvu, et vältida olukorda, kus piirarvu regulatsioon muutub takistuseks väljastpoolt Euroopa Liitu tööjõu sissetoomisel.

Valitsus otsustas sisserände piirarvu mitte tõsta ja pigem leevendada sisserände piiranguid muude meetmetega – ehk siis pikendades lühiajaliselt Eestis töötamise maksimumaega ja viia tippspetsialistid ka piirarvu alt välja.

Samuti toetas valitsus ettepanekut, mille järgi nõutakse välismaalaselt elamisloa pikendamisel eesti keele oskust tasemel A2. Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt, teatas siseministeerium veebruari alguses.

Keskmiselt on alates 2014. aastast välja antud 1740 tähtajalist elamisluba töötamiseks. See on aasta-aastalt kasvanud jõudes 2017. aastal 2273 loani.

Lühiajalise töötamise registreerimise otsuste arv kasvas möödunud aastal drastiliselt. Kui 2015. ja 2016. aastal registreeriti mõlemal aastal umbes 1800 lühiajaliselt töötajat, siis möödunud aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet 7584 lühiajalist töötajat.

Lühiajalise töötamise registreerimise arvu märgatava kasvu 2017. aastal põhjustas siseministeeriumi hinnangul ühelt poolt möödunud aasta 17. jaanuaril jõustunud seadusemuudatus, millega pikendati lühiajalise töötamise maksimumaega kuuelt kuult üheksa kuuni. Teiselt poolt on põhjuseks sisserände piirarvu täitumine, mistõttu polnud alates 2017. juulist võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks ja selle asemel kasutati tööjõu seaduslikuks värbamiseks lühiajalise töötamise registreerimist.

Politsei- ja piirivalveamet prognoosib 2018. aastaks 10 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, mis on 2416 võrra rohkem kui 2017. aastal. Tõenäoliselt suurendab lühiajalise töötamise lubatud ajavahemiku pikendamine ühe aastani lühiajaliste töötamiste registreerimist, sest võimaldab kasutada ajutise viibimisalusega välistöötajaid valdkondades, mis on tundlikud majanduse arengu tsüklilisusele, ning vähendab vajadust taotleda kuni aastaste töövõimaluste puhul tähtajalist elamisluba.

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • etl
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256172  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
82  Koolitust
22353  Artiklit
52737  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33383  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017