Septembri maksulaekumised ulatusid 453,5 miljoni euroni, mis on 9,8 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Üheksa kuu kokkuvõttes on maksulisi tulusid laekunud 4,1 miljardit eurot ehk 74,6 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on maksulaekumised kasvanud 7,6 protsenti, kusjuures keskmisest kiiremini on kasvanud tulu- ja käibemaksu ning keskmisest aeglasemalt juriidilise isiku tulumaksu ja alkoholiaktsiisi laekumised.
Tööjõumakse laekus septembris 207,2 miljonit eurot, sealhulgas füüsilise isiku tulumaksu 32,3 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 174,8 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga laekus septembris füüsilise isiku tulumaksu 8,1 ja sotsiaalmaksu 7,5 protsenti enam. Tööjõumaksude laekumist mõjutab eelkõige deklareeritud keskmise palga ja hõive kasv, mis augustis ulatusid vastavalt 4,8 ja 2,4 protsendini.
Enim kasvas keskmine palk augustis info ja side ning kinnisvara tegevusaladel (vastavalt 15,3 protsenti ja 9,7 protsenti), hõive kasvas enim aga majutuses ja toitlustuses (17,2 protsenti) ning jaekaubanduses (7,8 protsenti). Nii majutuse ja toitlustuse kui ka jaekaubanduse deklareeritud hõivele on positiivset mõju avaldanud ka juulis kehtima hakanud töötajate registreerimise kohustus.
Kaudseid makse laekus septembris 227,9 miljonit eurot, sealhulgas käibemaksu 156,9 miljonit eurot ja aktsiise 71 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga laekus aktsiise 2,2 protsenti vähem ja käibemaksu 22 protsenti rohkem.
Käibemaksu suure kasvu taga oli septembris eelkõige tagastuste madal tase – kui eelneval kaheksal kuul oli tagastuste keskmine tase 92 miljonit eurot kuus, siis septembris tagastati vaid 81 miljonit eurot. Suured kõikumised tagastuste tasemes on tavapärased ning see muudab ka käibemaksu laekumise kuise kasvu volatiilseks. Parema pildi annab mitme kuu keskmise kasvu vaatamine: üheksa kuu kokkuvõttes on käibemaksu laekumine kasvanud 8,7 protsenti, maksustatava käibe deklareerimine on samal ajal vähenenud 1,9 protsenti, sealhulgas septembris 6,2 protsenti.
Keskmine deklareeritud maksustatav käive on võrreldes eelmise aastaga vähenenud alates aprillist igal kuul. Arvestades seda, et käibemaksu laekumine on samal ajal jätkanud kasvamist, võib arvata, et käibed on vähenenud eelkõige fiktiivsete käivete arvel. Suurematel tegevusaladel vähenes deklareeritud maksustatav käive septembris enim ehituses ja hulgikaubanduses, vastavalt 13,3 ja 8,5 protsenti. Jaekaubanduse deklareeritud käive suurenes 2,6 protsenti.
