Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul oli aktsiisimäärade kiires tempos tõstmine rahvatervise huvides vajalik samm ning aktsiisitõusude võimaliku põhiseadusvastasuse taga saab olla vaid muudatuste tegemise viis, mitte nende sisu.

"Lahja alkohol on Eestis olnud maksustatud suhteliselt madalamalt kui kange alkohol ning maksumäära tõstmine vähendab seda erisust. Ka õiguskantsler tõi välja, et alkohol on Eestis üks suurimaid tervisekahju põhjustajaid," ütles Sester BNS-ile vastuseks õiguskantsleri hinnangule, et aktsiiside kiire tõus 2017. ja 2018. aastal on põhiseadusega vastuolus.

Vastuolu ei näe õiguskantsler rahandusministri sõnul mitte selles, mida valitsus on teha soovinud, vaid selle tegemise viisis ehk peamiselt selles, kas riik saab teha muudatusi seadusega paika pandud aktsiisitõusudes. "Samas juhib õiguskantsler tähelepanu aga ka sellele, et selline ette paika panemine ise pole hea praktika," märkis Sester.

"Tegemist on seega küllaltki vastuolulise ja juriidiliselt nüansirohke teemaga. Me analüüsime õiguskantsleri argumente ning sõltub riigikogu otsusest, kas see küsimus jõuab riigikohtusse," rääkis rahandusminister.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on lahja alkoholi aktsiisimäära ennaktõus põhiseadusega vastuolus, kuna see rikub ettevõtlusvabadust ning õiguspärase ootuse põhimõtet.

Madise hinnangul on põhiseadusega vastuolus alkoholiaktsiisi määrade varem planeeritust kiirem tõus tänavu 1. juulist ja järgmise aasta 1. veebruarist. Seetõttu tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla, selgub otsusest.

"Riigikogu oli 2015. aastal kasutanud reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. Järgmised korralised Riigikogu valimised on aastal 2019, tõenäoliselt selle pärast osundati aktsiiside täiendava tõstmise võimalusele peale aastat 2018," märkis õiguskantsler.

Alkoholiaktsiisi ennaktempos tõusuga murdis riigikogu aga tähtaegadega seotud lubadust ning vastu võetud seadus läks vastuollu ettevõtlusvabadusega koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega, märkis Madise.