Raamatupidajate sugiskonverents 2017
Teisipäev, 17. Oktoober
 

Sõidupäevik - lihtsustav, ressurssisäästev

ja tõendamist kergendav abivahend

Autor
Martin Huberg
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige ja vanemjurist

Inimesed on kummalised: kes varastab viis dollarit, on suli, kes varastab aga tuhandeid dollareid, on kas valitsus või kangelane.1

Sõidupäevik on paratamatult seotud usalduse küsimusega. Seejuures mitte konkreetse indiviidi usaldamisega, vaid süsteemi tegelikkusest kõrvalekaldumise hälbe suuruse hindamise aspektist. Kui suur saab olla kahju, kui mingi osa indiviididest vassib, võrreldes sellega, kui vassiks suurem osa? Kumb osa on hetkel ülekaalukam, see määrab. On selge, et kui kohustused on mõistlikud, on vassijaid vähem, kui aga ebaõiglased, siis rohkem.

Kellele kergem, kellele raskem

Sõiduautode maksustamine on tervikuna mitte niivõrd puhtalt maksuküsimus, kuivõrd usalduse küsimus. Seda nii isiklike kui tööandjate sõiduautode aspektist. Viimase kobarseadusega tehtud muudatused puudutasid eriti teravalt sõiduautosid, nende üle arvepidamist sõidupäevikut kasutades ja uute maksustamisalustega sotsiaalse õigluse tagaajamist.

2018. aasta 1. jaanuarist ei toimu teatavasti erasõitude maksustamine mitte läbitud kilomeetreid arvesse võttes, vaid üksnes "riista pikkust" ehk kilovattide hulka silmas pidades, korrutades seda töötajate arvuga.2 Sisuliselt on see Urmas Sõõrumaad parafraseerides ametnike ja poliitikute poolt "noku näppimisega tegelemine"3, sest madalam maksukoormus andis tummisema tulemuse võrreldes praeguse peenhäälestamisega.4

Avalikkusele presenteeriti seda aspekti Landcruiseri analüüsis5 pahade petturitest länkarite omanike liistule tõmbamisega, sest hoolimata maasturilembusest oli nende keskmine sissetulek maksuameti hinnangul nii madal, et selliste sõiduvahendite kasutamine normaalsetes majandusoludes ei oleks olnud võimalik.

Praktika on aga selline, et statistika määras maksusüsteemi ja edaspidi peavad kõik neid länkariomanikke vihkama lihtsalt sellepärast, et Jõmm suutis idee poliitikutele "maha müüa".

Seejuures saatis kogu palagani slogan "Sester: bürokraatia ettevõtjate sõiduautode maksustamisel väheneb".6 Selle slogani all selgitas toonane minister, et Kuna sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ning maksuhaldurile raskesti kontrollitav, tegi ministeerium ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustuse kui ka töötaja võimaluse tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.7

Aga ometi…

Sisuliselt tunnistati sellega muidugi, et pidev erisoodustusmaksude tõstmine ei toonud enam loodetud sissetulekut, sest usalduse küsimus oli muutunud usaldamatuse küsimuseks — eeldati, et makse maksid vähesed ja ülekaalukam osa indiviididest vassib. Aga selmet jõuda tagasi õiglase maksustamiseni, hakati (jälle) Sõõrumaad parafraseerides "nokut näppima" ja mingil mis iganes viisil sundima makse maksma.

Et ideel oleks kandepinda, tuli sõidupäevikuid raskesti kontrollitavaks lugeda, kui küsimus puudutab isiklikes huvides läbitud kilomeetreid. Samal ajal on sõidupäevik usaldusväärne ja kergesti kontrollitav siis, kui tuleb tõendada, et tehakse üksnes töösõite. Ehk siis — usaldusväärsus on olemas üksnes siis, kui üldse erasõite ei tehta, kuid niipea, kui kas või üks sõit tehakse, on tõend ebausaldusväärne. Samas jällegi on usaldusväärsus olemas siis, kui töötaja teeb isikliku autoga töösõite ja talle kilomeetrite alusel maksuvaba hüvitist makstakse… Pisut bipolaarne olukord, kas pole?

Arvamusi on veel

Pisut varem, 2015. aastal analüüsis õiguskantsler sõidupäevikute küsimust pisut teise nurga alt.8 Nimelt pidas üks avaldaja põhiseadusevastaseks olukorda, kus töösõite tehakse mootorrattaga, kuid töötajal ei ole õigust nõuda sõidupäeviku alusel kilomeetritasu hüvitamist, vaid tööandja saab maksuvabalt hüvitada üksnes kuludokumendi alusel kantud kulud.

Sõiduauto puhul (seejuures vaid siis, kui tegemist on töötajaga, ametnikuga või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmega, muudel juhtudel piirang ei rakendu) on aga vastupidi: kuludokumendi alusel kulu hüvitamine on välistatud ja rakendub vaid sõidupäeviku alusel kulude hüvitamine (v.a lähetuses, kus lubatakse valida aluseks kas päevik või kuludokument).

Õiguskantsleri arutluskäik on sõidupäevikute osas põnev: "Kulude hüvitamist kindlaksmääratud piirmäärades võib pidada üheaegselt nii soodustavaks kui ka koormavaks erandiks võrreldes kulude hüvitamise üldpõhimõttega, mida kasutatakse mootorrattaga tehtud töösõitude hüvitamise puhul. Soodsaks tuleb sellist korda lugeda selle pärast, et tööandjal on õigus maksta töötajale välja hüvitis maksuvabalt ilma tegelikke kulusid kontrollimata ja kuludokumente nõudmata. Koormavaks on aga summaline piirang selle pärast, et isegi kuludokumentide olemasolu korral ei lubata maksuvabalt õigusaktides sätestatust suuremat hüvitist maksta. Hoolimata selle süsteemi eelistest ja puudujääkidest on see kasutusel, sest võimaldab vältida ülemääraseid administreerimiskulusid hüvitise suuruse väljaarvutamisel. Tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest võib maksuvaba hüvitise suuruse määramisel lubada väikesi kõikumisi ja kõrvalekaldeid tegelikult kantud kulude suurusest, kui sellega seoses saavutatavad muud eelised (kulude kokkuhoid, asjaajamise lihtsustamine jne) kaaluvad üles võimaliku väiksema maksulaekumise või ebavõrdse maksustamise."

Ja õiguskantsler jätkab järgmiselt: "Arvestades, (1) kui levinud on Eestis töötaja isikliku sõiduauto kasutamine tööülesannete täitmiseks, (2) kui ressursimahukas oleks tööandjate jaoks sellega seotud kulutuste kompenseerimine kulude hüvitamise üldpõhimõtte alusel ning (3) kui raske oleks maksuhalduril kontrollida maksuvabastuse võimaldamise põhjendatust, on põhiseaduslikult õigustatav see, et töötaja isikliku sõiduautoga tehtud töösõidud kompenseeritakse — erinevalt teiste transpordivahenditega tehtud töösõitudest — erikorra alusel."

Seega, õiguskantsler näeb seda sama sõidupäevikut usaldusväärse, ressurssi säästva ja maksuhalduri tööd lihtsustava vahendina.

Meenutagem veel, et õiguskantsler on tööandja sõiduautode maksustamist puudutavalt varem veel märkinud: "Kui on oht, et tervikmäära rakendamine tooks paljudele maksumaksjatele kaasa üldkorraga võrreldes oluliselt suurema maksukohustuse, siis tuleb anda maksumaksjale võimalus kasutada alternatiivseid maksustamise viise. Sellisel juhul toimiks tervikmäär mingil määral mugavusmaksuna — kui maksumaksja ei pea näiteks vajalikuks pidada sõidupäevikut, siis maksab ta mõnevõrra suurema maksusumma. Kuna lihtsustusnormi eesmärk on tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine maksuõiguses, siis ei tohi tervikmäärades maksustamine mingil juhul olla vastuolus taotletava eesmärgiga, kõnealusel juhul administreerimise lihtsusega."9

Tunnustatud arvestus

Me kipume kergekäeliselt tihti Soomet näiteks tooma ja eeskujuks võtma, kui küsimus puudutab pealekaebamisühiskonda (seoses tulude avalikustamisega), kuid võtkem sel korral näitena hoopis meeldivam maksustamise tahk — sõiduautode maksustamine erisoodustusena.

Soome maksuameti kodulehelt leiab huviline mõningase vaevaga üles erisoodustuste maksustamist puudutava juhendi.10 Juhend käsitleb erinevaid enamlevinud erisoodustusi, sh ka meid huvitavat tööandja sõidukite erahuvides kasutamise maksustamist puudutavat.

Lihtsustades seda kokku võttes maksustatakse nii sõiduautod kui ka väikebussid lähtuvalt nende esmasest registreerimisaastast kolmeks grupiks jaotatuna. Iga grupi siseselt on kaks hinda — piiratud ja piiramata hüve. Kui esimesel juhul hüvitab töötaja vähemasti kütusekulu, siis on erisoodustuse hind väiksem, teisel juhul seega suurem.

Esiteks 2015–2017. aastal registreeritud sõidukid — igakuine erisoodustuse hind on 1,4% sõiduki maksumusest, millele liidetakse 255€ või alternatiivsena 17 senti kilomeetri kohta. Kui tegemist on piiratud erisoodustusega, siis on teine komponent 105€ või 7 senti kilomeetri kohta.

Aastatel 2012–2014 registreeritud sõidukite puhul on igakuine väärtus 1,2% sõiduki maksumusest, millele liidetakse 270€ või 18 senti kilomeetri kohta. Piiratud erisoodustuse puhul on teine komponent 120€ või 8 senti kilomeetri kohta.

Enne 2012 registreeritud sõidukite puhul on igakuine väärtus 0,9% sõiduki maksumusest, millele liidetakse 285€ või 19 senti kilomeetri kohta. Piiratud erisoodustuse puhul on teine komponent 135€ või 9 senti kilomeetri kohta.

Seejuures, maksumust korrigeeritakse 3400€ võrra vähemaks, sest lähtutakse mitte tegelikust tehingust, vaid soovituslikust jaemüügi hinnast ostmise ajal.

Kord on muidugi veel keerulisem, kuid oluline on siinjuures siiski tähele panna, et vastavas riigis valitsevat hinda ja maksupoliitikat arvestades püütakse leida hüve võimalikult turuhinnale lähedane väärtus. Soomlased usaldavad mingil põhjusel seejuures ka sõidupäevikuid.

Kusjuures, eraldi on reguleeritud see, mis saab siis, kui tööülesannetest tulenevalt kasutab töötaja samal kuul erinevaid sõidukeid ka isiklikeks sõitudeks. Kui meie reeglistik korrutab selle edaspidi iga sõiduki kilovattide arvuga, siis näiteks Soomes peetakse mõistlikuks lähtuda enim kasutatud sõiduki maksumusest, millele lisatakse vastavalt siis kilomeetri tariif või kindel väärtus.

Ja vastupidine juhtum on samuti kenasti üksipulgi lahti kirjutatud, st isikliku sõiduvahendi töösõitudeks kasutamise hüvitamine11: sõiduauto 41 senti kilomeeter, hinda tõstetakse — kui veetakse järelkäru (+ 7 s/km), kui veetakse karavani (+11 s/km); kui veetakse koera (3 s/km); kui sõidetakse metsas või muuks liikluseks suletud ehitusplatsidel (9 s/km vastavalt raskemates oludes läbitud vahemaale) jne.

Kui aga kasutatakse kuni 50-hobujõulist mootorpaati, siis on kilomeetri hinnaks 73 senti, jõulisema paadi puhul 106 s/km. Mootorkelgu puhul on kilomeetri hinnaks 101 senti ning ATV puhul 95 senti, motika puhul 32 ja rolleri puhul 17 senti. Muud transpordivahendid paigutatakse hinnakirja 10 s/km.

Seejuures, kui töötajal on kaasreisijaid, siis tõstetakse hüvitist 3 sendi võrra kilomeetri kohta arvestades reisijate arvu.

Milles siis asi?

Mõistagi, hinnad on riigiti erinevad, sest sõiduki ostmisel ja registreerimisel kokku makstavad summad on juba väga erinevad (ega ilmaasjata Eesti töötajate autosid Soome liiklusregistrisse ei sunnitaks)12, kuid on näha, et ei püüta "lambist" kilovatte "imeda" ja selle järgi maksustada, vaid leida tegelik hüve väärtus. Tunnustatakse ka sõitude üle arvestuse pidamist, usaldatakse.

Ja mis riiki puutub, siis igas riigis on omad ühiskondlikud hinnangud — kui ikka tööandja tunneb, et teda iga külje pealt mingi poliitilise jama kinnimaksmiseks pitsitatakse, siis ei maksa ta enam seda maksu, olgu või sunni ähvardusel. Pigem jäetakse mõne puhul hambad ristis erasõidud ära või näidatakse teise puhul kõike töösõitudena.

Õige oleks, kui ühiskond tasapisi areneks ja harjuks täiendavate kohustustega, eeldusel et need on mõistlikul alusel arvutatavad. Kui me aga kõrget kunsti hakkame viljelema, siis võib need kilovatid sama hästi korstnasse kirjutada. Koos päevikuga, kui vaja.


1Vt Terry Pratchett. Postiteenistus. Tallinn: 2009, lk 11.
2Vt Martin Huberg. Sõiduautodega seotud maksumuudatused. – MaksuMaksja, 2017, 6/7, lk 16-20
3Vt Toivo Tänavsuu. Urmas Sõõrumaa: "Tegelen suurte asjade, mitte nokunäppimistega". – Eesti Ekspress, 20.09.2017.
4Vt Lasse Lehis. Väike ekskursioon ajalukku: sõiduauto erisoodustusmaksud läbi aegade. – MaksuMaksja, 2015, 3, lk 23-25.
5Kriitika: Martin Huberg. Jõmmile kilovatiga vastu lõugu. – MaksuMaksja, 2016, 8, lk 19-22; Landcruiseri analüüs: Risto Kaarna. Firmaautode erakasutuse maksustamisest. – Samas, lk 12-17.
6Rahandusministeeriumi pressiteade, 05.07.2016. Kättesaadav ministeeriumi kodulehelt:
www.rahandusministeerium.ee.
7Samas.
8Õiguskantsleri 16.10.2015 kiri nr 6-1/151216/1504520 "Mootorrattaga tehtud tööalaste sõitude hüvitamisest". Kättesaadav Õiguskantsleri Kantselei kodulehelt:
www.oiguskantsler.ee.
9Arupärimine autode erisoodustusmaksu tõstmisega seotud probleemide ja väidetava maksukoormuse tõstmise põhiseadusele vastavuse kohta. IX Riigikogu koosseisu stenogramm 02.12.2002. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee. Vaata sel teemal põhjalikumalt viide 5, kriitika osas.
10Mõistagi on see olemas ka soome keeles, kuid tõlkimisele kuuluva aja kokkuhoiuks kasutasin ametlikku tõlget inglise keelde: "In-Kind Benefits (Fringe Benefits) 2017":
www.vero.fi/en/detailed-guidance/decisions/47380/in-kind-benefits-fringe-benefits-2017-/.
11Tax-exempt allowances in 2017 for business travel. Kättesaadav Soome maksuameti kodulehelt:
www.vero.fi/en/detailed-guidance/decisions/47405/taxexempt_allowances_in_2017_for_busine/
12
Gaily Kuusik. (2009) Soome rünnakud Eesti autode vastu said lõpu. – MaksuMaksja, nr 4, lk 36.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Järgmisel aastal laekub alkoholiaktsiisi riigieelarvesse vähem 11.10.2017

    Eesti Konjunktuuriinstituut uuris alkoholiaktsiisi tõusu mõjusid Eesti alkoholiturule. Konjunktuuriinstituut prognoosib, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot vähem alkoholiaktsiisi, kui rahandusministeerium planeerib ning juba sel aastal on vaatam ...
    Loe edasi..

  • Neli ettepanekut sotsiaalmaksureformiks 11.10.2017

    Eesti majandusarengu suurimaks takistuseks on tööjõupuudus. Tööjõupuudust on võimalik leevendada olemasolevaid inimesi veelgi aktiveerides, tööjõudu teistest riikidest juurde palgates või tööjõumahukust vähendades ...
    Loe edasi..

  • E-residentsus – kuhu maksan maksud? 09.10.2017

    Kas teadsid, et e-residentsus võib luua olukorra, kus makse tuleb maksta mitmes riigis? Kui füüsiline isik elab ühes riigis aga töötab teises, juhtub tihti nii, et mõlemad riigid soovivad tema tulu maksustada ja tavaliselt on riikidel õigus seda teha om ...
    Loe edasi..

  • Augustis tasuti seitse protsenti rohkem makse kui mullu samal kuul 09.10.2017

    Augustis tasuti maksu- ja tolliametile 555,5 miljonit eurot makse, mis on 7 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. Kaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes möödunud aastaga tasutud 5,5 protsenti enam ning riigieelarvega aastaks kavandatust on täidetud 64,4 protsent ...
    Loe edasi..

  • Magusamaks oleks põhiseadusega kooskõlas 09.10.2017

    Rahandusministeeriumi hinnangul on riigikogus vastu võetud, aga presidendi poolt viitega vastuolule põhiseadusega välja kuulutamata jäetud magustatud jookide maksustamise seadus (MJMS) põhiseadusega kooskõlas.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
siseeeskiri
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • scoro
  • Trikato
  • RConcept
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
248871  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
79  Koolitust
22389  Artiklit
51554  Registreerunud kasutajat
35667  Nädalakirja tellijat
32939  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017