Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigile seitsme kuuga tulusid 5,06 miljardit eurot ehk 412,9 miljonit eurot (8,9 protsenti) enam kui eelmise aasta juuli lõpuks. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus seitsme kuuga 2,35 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,9 protsenti rohkem. Tööjõumaksude head laekumist toetab jätkuvalt kiire palkade kasv, kuigi palgasaajate arv on languses.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus seitsme kuuga maksudena 4,36 miljardit eurot, mis on 7,2 protsenti ehk 291,7 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,49 miljardit eurot (aastane kasv 6,9 protsenti), käibemaksu 1,11 miljardit eurot (aastane kasv 2,6 protsenti) ning aktsiise 558,1 miljonit eurot (aastane kasv 12,9 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 740,9 miljonit eurot, mida on 6,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 699,1 miljonit eurot, mis on 121,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kaupu ja teenuseid müüdi 97,3 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 95,3 miljonit eurot. Saadud toetused moodustasid juuli lõpus 440,2 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused olid 431,1 miljonit eurot ning sisemaised toetused 9 miljonit eurot. Suurima osa ehk ligi poole välistoetuste laekumisest moodustavad struktuurivahendid summas 214,4 miljonit eurot. Euroopa Põllumajandusfondi laekumiste maht on 117,8 miljonit eurot ja muid põllumajandustoetusi on laekunud 70,7 miljonit eurot. Toetuste laekumine on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud 31,3 protsenti peamiselt tänu ettemaksetele käimasoleva finantsperioodi tegevuste rahastamiseks.
Kulusid tehti seitsme kuuga kokku 4,92 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 299,2 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 2,43 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 228,5 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 1,59 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 789,9 miljonit eurot kasvades aastaga 2,9 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,2 protsenti, ulatudes 424,4 miljoni euroni (kindlaksmääratud vahenditest 388,4 miljonit eurot) ja majandamiskulude maht vähenes 0,7 protsenti, moodustades juuli lõpus 365,5 miljonit eurot (kindlaksmääratud vahenditest 313,2 miljonit eurot).
Investeeringuteks suunati 130,4 miljonit eurot ehk 35,5 protsenti (71,6 miljonit eurot) vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Riigiasutused investeerisid ise 102,1 miljonit eurot, mida on 17,3 protsenti ehk 21,3 miljonit eurot mullusest vähem, ja investeeringutoetusi anti kaks kolmandikku vähem kui mullu ehk 28,4 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on käesolevaks aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest suurim maht on planeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarves 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks ning kaitseministeeriumi eelarves on 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks. Seitsme kuuga on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas investeeritud 46,9 miljoni euro ja kaitseministeeriumi valitsemisalas 22,3 miljoni euro ulatuses.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 299,2 miljonit eurot, millest 195,4 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid MKMi valitsemisalas summas 102,5 miljonit eurot. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 79,2 miljoni euroni, millest 65,7 miljonit eurot suunati perioodi 2014–2020 maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tegevuste elluviimiseks. Välisvahendite kasutamine on tunduvalt kiirenenud võrreldes kahe eelneva aastaga, kui toimusid olulisemad ettevalmistused välisvahendite kasutamiseks.
Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot ehk 143 miljonit eurot (9,9 protsenti) vähem kui eelmise aasta juulis. Likviidsusreservis oli 871,9 miljonit ning stabiliseerimisreservis 406,2 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 150,5 miljoni euro võrra ehk 13,1 protsenti.
Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 69 miljonit eurot ehk 0,32 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus 59 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 25,2 miljoni euroni, samal ajal kohalike omavalitsuste eelarved kokku olid 153,2 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
