Eesti kaubandus-tööstuskoja hinnangul võiks tulevikus tulumaks jaotuda nii töö- kui ka elukohajärgsele omavalitsusele, et motiveerida omavalitsusi töökohtade loomist toetama.
Kaubanduskoda tegi riigihalduse ministrile ettepaneku muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse ja töökohtade loomisse oma omavalitsuse territooriumil, teatas koda.
"Kohalike omavalitsuste (KOV) peamiseks tuluallikaks on füüsilise isiku tulumaks, mis 2016. aastal moodustas ligi 56 protsenti omavalitsuste tuludest. Paraku on selline osakaal tekitanud olukorra, kus omavalitsused on peamiselt huvitatud vaid sellest, et nende valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Madalam on huvi aga selle vastu, et nende omavalitsuse territooriumil asuksid ka töökohad. Põhjus on selles, et üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Sellest tulenevalt esineb juhtumeid, kus KOV on olnud vastu uute töökohtade loomisele," märgitakse koja teates.
Eestis on kaubanduskoja hinnangul kümneid tuhandeid inimesi, kes elavad ühes, kuid töötavad teises omavalitsuses. Seega, pendelrände kaudu kasutavad nad mõlema omavalitsuse pakutavaid teenuseid, nagu teede, tänavate hooldus ja remont, tänavavalgustus, ühistransport suuremates linnades, kuid maksutulu laekub vaid elukohajärgsele omavalitsusele. Kaubanduskoja ettepanek aitaks koja hinnangul jagada maksutulu selliste omavalitsuste vahel ausamalt.
Kohalikule omavalitsuse üksusele laekub 11,86 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii elukohajärgne omavalitsus kui töökohajärgne omavalitsus saada võrdselt 5,93 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Nii tõuseks KOV tulumaksu laekumine omavalitsuses, kuhu tekib töökohti juurde, sõltumata sellest, kas uutel töökohtadele asub tööle sama KOV elanik või mitte. Sellest tingituna võib KOV-l tekkida huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka olemasolevate töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/linnas ei ole piisavalt tööjõudu.
