Ühe maksu sees on teine maks…

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Aeg-ajalt pöördutakse Eesti Maksumaksjate Liidu poole kurjade küsimustega, et mis õigusega lisatakse aktsiisile käibemaks. Tavapäraselt käib jutt elektri ja maagaasi aktsiisist, kuna nende toodete arvetel on aktsiis eraldi välja toodud. Tegelikult maksustatakse käibemaksuga lisaks veel tubaka, alkoholi ja kütuse aktsiis, aga nende toodete arvetel aktsiisi välja ei tooda, sel juhul jääb "karm ebaõiglus" tarbijatel märkamata.

Vastus on tegelikult üsna lihtne: aga miks mitte? Kuna iga maks on erineva loogikaga, siis tegelikult ei saaks ka kõige parema tahtmise juures juurutada põhimõtet, et ühe maksu baasis ei tohiks olla teisi makse. Kui käibemaksuga maksustatava väärtuse hulgast tuleb välja arvata aktsiis, siis tuleks välja arvata ka näiteks maamaks, raskeveokimaks, töötajate palgalt makstud sotsiaalmaks, dividendidelt makstud tulumaks, tollimaksud, riigilõivud jne – kõikide maksude puhul on tegemist müüja kuluga, mis mõjutab toote omahinda.

Kuidas see praktikas välja näeks? Igale arvele tuleb lisada toote omahinna kalkulatsioon? Või võtame näiteks sotsiaalmaksu – seda makstakse töötaja brutopalgalt, mis sisaldab tulumaksu, töötuskindlustusmakset ja kohustusliku kogumispensioni makset. Täpselt samasugune "topeltmaksustamine" nagu aktsiiside puhul. Kui asja veel keerulisemaks ajada, siis riigiametniku palgalt kinni peetav tulumaks (nagu kogu palk) on osa erasektori töötaja eelmise kuu palgast kinni peetud tulumaksust jne jne. Aga loeme seekord, mida vastas õiguskantsler mureliku maksja kirjale.

Kauba või teenuse hinnas sisalduva aktsiisi ja taastuvenergia tasu maksustamine käibemaksuga

Õiguskantsleri 14.06.2016 kiri 

Pöördusite õiguskantsleri poole küsimusega, kas aktsiisi ja taastuvenergia tasu käibemaksuga maksustamisel on tegemist lubamatu topeltmaksustamisega.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 1 järgi moodustavad käibe maksustatava väärtuse kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav. KMS § 12 lõige 61 näeb ette, et maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud käibemaks.

Kuivõrd käibemaks on Euroopa Liidus (EL) suurel määral ühtlustatud, peab seadusandja käibemaksuseaduse vastuvõtmisel arvestama EL õigusega. Säte, mille järgi arvatakse maksustatava väärtuse hulka kõik maksud, lõivud ja tasud, on vastu võetud kooskõlas EL õigusega. Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 78 punkt a näeb ette, et maksustatava väärtuse hulka arvatakse maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud, välja arvatud käibemaks. Säte ei jäta liikmesriigile kaalutlusruumi. Kui Riigikogu võtaks vastu seaduse, mille järgi tootele või teenusele lisanduvat aktsiisi käibemaksuga ei maksustata, oleks see vastuolus ka EL õigusega.

See, miks käibemaksuga maksustatakse ka maksud ja muud summad, mis sisalduvad kauba või teenuse hinnas, on selgitatav mitme asjaoluga.

Esiteks on aktsiis osa toote või teenuse müügihinnast ning käibemaksuga tuleb maksustada kogu müügihind. Ehkki lõppastmes maksab tarbija toote eest tasudes ka aktsiisi, on aktsiis tootja kulu, aktsiisi maksmise kohustus on reeglina tootjal. Tootmiskuluks on ka teised tootja tasutavad maksud (nt tööliste palgad ja neilt palkadelt tasutavad tööandja tööjõumaksud). Ka need maksud maksab tarbija toote hinna eest tasudes kinni. Kõigilt toote hinnas sisalduvatelt maksudelt, tasudelt ja lõivudelt (st mitte ainult aktsiisilt, vaid ka tööandja sotsiaalmaksult, dividendide tulumaksult, saastetasult, ettevõtlusega seotud lõivudelt jne) arvestatakse käibemaksu.

Taastuvenergia tasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus, mis kaasneb automaatselt võrguteenuse ja otseliini kaudu elektrienergia tarbimisega (vt Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsus, p-d 92 ja 96). Taastuvenergia tasu on kehtestatud eesmärgiga toetada keskkonnasäästlikuma elektrienergia tootmist. Kuna võrguettevõtja ei saa teenust ilma nimetatud tasu rakendamata osutada, tuleb ka taastuvenergia tasu lisada vastavalt KMS § 12 lõikele 61 teenuse maksustatavale väärtusele ning vastavalt käibemaksuga maksustada.

Teine põhjus, miks maksustatava väärtuse hulka arvestatakse maksud, lõivud ja tasud, on maksutehniline. Käibemaks on mitmetasandiline tarbimismaks, mida rakendatakse müügiahela igas etapis ning ettevõtjad arvavad kumulatsiooni vältimiseks sisendkäibemaksu enda tasutavast käibemaksust maha. Selle tulemusel jääb käibemaksukoormus lõppastmes tarbija kanda.

Enamasti kasutatakse ettevõtluses lisandväärtuse loomiseks (kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks) aktsiisikaupa (kütus, elekter, gaas). Kui aktsiis ja muud tasud tuleks arvetel kajastada eraldi ning sellelt tootmissisendilt ei oleks ettevõtjatel enam õigust käibemaksu maha arvata, kaasneks nende maksude ja kohustuste arvetel eraldi kajastamisega palju lisatööd ja kulusid.

Tõenäoliselt seadusandja tõstaks sel juhul ka aktsiisi, et kompenseerida ühe hinnakomponendi käibemaksuga maksustamata jätmisest tulenevat eelarvetulu vähenemist. Mahaarvatav käibemaks moodustaks toote lõpphinnast väiksema osa ja aktsiisi osatähtsus (ei ole mahaarvatav) toote lõpphinnas suureneks. Kokkuvõttes kallineks toote või teenuse hind.

Lõpetuseks ei ole ebatavaline, et ühe maksu maksubaasis on kaudselt peidus ka teine maks. Nt ka sotsiaalmaksu arvutatakse brutopalgalt, seega maksustatakse sotsiaalmaksu 33% määraga ka tulu sellist osa, mida makstakse tulumaksuna riigile.

Avaldatud: MaksuMaksja 6-7/2016

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll