Eestis on toimunud valitsusevahetus ja pikka aega valitsuses juhtrolli kandnud Reformierakond on leidnud end opositsioonis. Uue valitsusliidu on moodustanud Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit, kes on avalikustanud valitsusliidu aluspõhimõtted perioodiks 2016-2019, mis sisaldab muuhulgas ka maksupoliitika osa.

Alljärgnevalt tutvustame uue valitsusliidu olulisemaid maksupoliitika põhimõtteid, mida hakatakse lähiajal ellu viima. Muudatused on planeeritud jõustuma alates 01.01.2018, v.a. tagasipööratavad muutused.

Tulumaksureform

Tulumaksumäär füüsilise isiku tulule jääb 20%-le ja maksuvaba miinimum kuus tõuseb praeguselt 170 eurolt 500 eurole, kuid see väheneb brutotulu suurenedes. Seega muudetakse maksuvaba tulu astmeliseks. Selle tulemusena suureneb madalat- ja keskmist palka saavate inimeste netosissetulek. Keskmisest palgast enam teenivate inimeste maksuvaba tulu hakkab sujuvalt vähenema ja 2100 eurost suurema sissetuleku puhul ei saa enam maksuvaba tulu arvesse võtta. On välja arvestatud, et netosissetulek tõuseb kuni brutopalgani 1758 eurot ja need, kes teenivad üle 2100 euro, hakkavad maksma igakuiselt maksimaalselt 38 eurot praegusest rohkem.

Piiratakse eluasemelaenude intresside tulust mahaarvamist vähendades piirmäära 300 euroni ja kaotatakse võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Kaotatakse eraisikute hoiuseintressidele kehtiv tulumaksuvabastus.

Ettevõtete tulumaksusüsteemi reform

Stabiilsete dividendimaksjate tulumaksumäär langeb 20%-lt 14%-le (-6%), kuid seda vaid juhul, kui dividende makstakse äriühingule. Eesmärgiks on motiveerida kasumite jaotamist ja muuta äriühingute kasumitele kohalduv tulumaksumäär atraktiivsemaks kui seda on Lätis või Leedus kehtiv tulumaksumäär (15%).

Tõkestatakse äriühingute poolt jaotamata kasumi varjatult väljaviimine laenudena – tõenäoliselt hakkab see toimuma nn tagatisraha vormis (esimest laekumist planeeritakse kusjuures alles 2020. aastal).

Tööandja sõiduautode segakasutuse reform

Lihtsustatakse tööandja omanduses või valduses olevate sõiduautode segakasutuse (sh eratarbeks) maksustamist erisoodustuse maksudega, mis seotakse auto võimuse (kW) ja vanusega. Üle 5 a vanuste autode puhul nähakse ette 25%-line soodustus ja 1 kW maksubaas saab tõenäoliselt olema 1.96 eurot. Segakasutuses olevate sõiduautode puhul kaotatakse sõidupäevikute nõue. Selle tulemusena väheneb tööandja jaoks väiksema ja keskmise võimsusega autode kasutamisel maksukoormus.

Tööjõumaksude ajutine vähendamine

Rakendatakse tööjõumaksude tagasimakse või maksukrediidi süsteemi alustavate ja kiiresti kasvavate ettevõtete tööjõumaksude ajutiseks vähendamiseks.

Tagasipööratavad muudatused

Eelmise valitsuskoalitsiooni ajal otsustati tõsta alates 01.01.2017 majutusteenuse käibemaksumäära 14%-le (+5%) ja vähendati sotsiaalmaksumäära 33%-lt 32,5%-le. Uue valitsusliidu hinnangul pole need muudatused aga vajalikud. Kavandatakse jätta majutusteenuste käibemaksumäär samaks (9%). Sotsiaalmaksumäära mittelangetamine 0,5% võrra alates 01.01.2017 on seevastu kahtluse all, kuna õiguskantsler on avaldanud arvamust, kas see on kooskõlas õiguspärase ootusega, arvestades, et maksumaksjat koormavad muudatused peavad olema ette teada vähemalt 6 kuud.

Aktsiisipoliitika muudatused ja limonaadimaks

Ära jäetakse diislikütuse aktsiisitõus 2018. aastal, kuna võrreldes naaberriikidega (Läti, Leedu) on Eestis aktsiis ca 36% kõrgem. Tõstetakse maagaasi aktsiisi ka aastatel 2018, 2019 ja 2020 (seni oli kokku lepitud aktsiisitõus 2017. aasta lõpuni). Oluliselt kiireneb lahjade alkohoolsete jookide – veini, siidri ja õlle – aktsiisitõus. Maksustatakse kõrge suhkrusisaldusega joogid suhkru liigtarbimise vähendamiseks (nn limonaadimaks).

Pangalõiv

Kehtestatakse finantsasutustele nn pangalõiv, mille abil loodetakse koguda perioodi 2018-2020 igal aastal 28 miljonit eurot. Pangalõivu suuruseks saab 0,04-0,4% varade mahult ja selle eesmärgiks on "suurendada pankade solidaarsemat panustamist Eesti ühiskonda".