18. veebruaril 2015 võttis Riigikogu vastu finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (eelnõu 821 SE). Uus seadus sätestab finantskriisi ennetamise meetmed, nõrkade pankade lahendamise alused ning menetluse. Finantsinspektsioon saab kriisilahendusasutuse ülesanded.
Seadus lähtub 2008. aastal finantskriisi kogemustest ja selle peamine eesmärk on vähendada võimalust, et pankade abistamiseks oleks vaja kasutada riigieelarvelisi vahendeid.
Seadusega antakse Finantsinspektsioonile täiendavad volitused panga probleemide korral sekkumiseks. Panga võimalike likviidsusprobleemide korral võib Finantsinspektsioon nõuda pangajuhtide väljavahetamist või võtta ise vajaduse korral panga ajutiselt juhtimise üle. Kui esinevad tõsisemad ilmingud panga võimalikust maksejõuetusest, siis kannavad esmase kahju aktsionärid ja seejärel võlausaldajad.
"Hiljutine Euroopa Keskpanga läbiviidud põhjalik hindamine näitas, et Eesti pangad on heas seisus. Meie maksumaksjad ei pidanud ka kriisi kõrghetkedel Eesti pankade päästmiseks panustama sentigi," ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Usun, et vastu võetud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus aitab meie panku hoida finantsstabiilsuse konservatiivsel kursil."
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus põhineb Euroopa Liidu vastaval direktiivil. Lühiülevaade krediidiasutuste uue kriisilahendusraamistiku valitud aspektide kohta on kättesaadav siit.
