Eesti on väike ja digitaalselt arenenud riik, kus seadusandja on vastavalt tehnoloogia arengule väga kiiresti teinud regulatsioonides vajalikud muudatused. Selles osas on märkimisväärsed näiteks sõidujagamisteenuste ja pakirobotite jaoks vajalikud regulatsiooni muudatused.
Nüüdseks on Eestis tehtud algust ka krüptorahade õigusliku reguleerimisega. 27.11.2017 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) sisaldab nüüd ka virtuaalvääringu mõistet.
Varasemalt kehtinud seaduses nimetati virtuaalvääringutega seonduvaid teenuseid pakkuvat isikut alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujaks, kuid see definitsioon oli liiga ebamäärane. Uues seaduses on täpsemalt selgitatud, et seadust kohaldatakse ka majandus-, kutse- ja ametitegevuses virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse ning rahakotiteenuse pakkujate puhul.
RahaPTS kohaselt on virtuaalvääring digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend makseteenuste direktiivi (PSD2) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses. Virtuaalvääringu rahakotiteenuse definitsiooni kohaselt luuakse või hoitakse teenuse raames klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. See on küll mõnevõrra konarlik definitsioon – hoidmine ja talletamine on sünonüümid, võtmete hoidmise sisu on ebaselge, kas mõeldakse krüpteerimisvõtmeid või võtmeid, mis on krüpteeritud. Kahjuks ei ole mõistete sisu ja normis kasutatud sõnade tähendust ka seaduseelnõu seletuskirjas normi kasutajale rohkem lahti mõtestatud. Seega selgineb sisu vaid praktikas.
Varasema seaduse alusel langes igasugune krüptorahadega seotud tegevus kohustatud isiku definitsiooni alla, mis tähendas, et isikul oli kõikidel juhtudel tarvis taotleda tegevusluba. Äsja jõustunud RahaPTS-st tulenevalt peab ettevõtjal olema tegevusluba nii virtuaalvääringu rahakotiteenuse kui ka raha vastu vahetamise teenuse pakkumise jaoks. Tegevusloa taotluse saab esitada majandustegevuse registris, kuhu saab siseneda kas läbi eesti.ee portaali või MTR-i leheküljelt. Riigilõiv tegevusloa taotlemise eest on 345 eurot. RahaPTS § 71 kohaselt lahendab rahapesu andmebüroo tegevusloa taotluse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Enne loa kättesaamist teenuseid pakkuda ei tohi. Tegevusloa kohustust RahaPTS alusel ei ole isikul, kellel on Finantsinspektsiooni tegevusluba, teisest seadusest tulenev kohustus taotleda Finantsinspektsiooni tegevusluba, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba, mille alusel on õigus tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt, ning sellisest tegevusest on teavitatud Finantsinspektsiooni või isikul kes pakub RahaPTS §70 lõikes 1 nimetatud teenuseid kontsernisiseselt.
Uue seaduse jõustumisest arvates peab alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba omav ettevõtja kaheksa kuu jooksul teatama Politsei- ja Piirivalveametile, kas ta soovib muuta oma tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks. Politsei- ja Piirivalveamet teeb asjakohase teate saamisel 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates otsuse tegevusloa andmise kohta ilma riigilõivu tasumise kohustuse ning tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate asjaolude täiendava kontrollimiseta. Seda tuleb teha enne 2018. aasta septembrit, sest üheksa kuud pärast uue seaduse jõustumist muutub alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba kehtetuks. Tänu uuele seadusele on mõnevõrra selgem, milliste krüptorahadega seotud teenuste pakkumiseks on tarvis taotleda tegevusluba ja millised isikud võivad oma teenust pakkuda ka ilma tegevusloata. Informatsiooni tegevuslubade taotlemise kohta leiab Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt SIIN.
Vaata lisaks: Direktiiv (EL) 2015/2366
