Energiatõhus hoone ei sünni paari detaili lisamisest, kuigi reklaame vaadates võib ekslikult selline mulje jääda. Müüakse ju eraldi passiivmaja aknaid ja ventilatsiooni, ehkki selgusetuks jääb seejuures passiivmaja definitsioon ise, kuna unustatakse, et tegemist on kontseptsiooni kui tervikuga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et energiasäästliku maja peamised kriteeriumid on materjalivalik, sõlmlahendused ja efektiivsed tehnosüsteemid, mis lisaks energiatõhususele tagavad ka tervisliku sisekliima. Sellise hoone ehitamisel peab trio arhitekt-insener-ehitaja eriti hästi kokku kõlama.
Kuigi terminite osas võib valitseda pealtnäha segadus, on mõisted seadusandlusega Eestis nüüdsest täpselt paigas. Kui üldnimetusena sobiks kasutada energiasäästliku maja või energiatõhusa hoone mõistet, siis madalenergiahoone on definitsiooni järgi kõige parema võimaliku ehituspraktika kohaselt, tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Lisaks on antud ka konkreetsed energiatarbe piirmäärad. Sageli ekslikult kasutatav termin passiivmaja on seevastu konkreetne, Saksamaal kehtestatud normatiivi järgi ehitatav maja, mille nõudeid mujal Euroopas üldiselt seadustesse kirjutatud ei ole. Eesti seadusandluses selline mõiste nagu passiivmaja standard puudub.
Madalenergiahoone liigitub uute, 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuete järgi B-energiaklassi. Võrdluseks – vanad paneelmajad paigutuvad sama süsteemi alusel klassidesse D kuni F.Kui C-klassi hoone on täna miinimum, millist üldse ehitada võib, siis A-klassi ehk liginullenergiahoone rajamine eeldab juba iseseisvalt elektrienergia tootmist kas päikesepaneelide või tuulikute abil.
Lahendused Eestist
Eesti ehitusmaterjalide tootjad on energiatõhususe valdkonna juba "avastanud“ ning nii mitmedki ettevõtted pakuvad spetsiaalseid tooteid, mis haakuvad energiatõhusa hoone ehitamise põhimõtetega.
Näiteks arendavad Eesti aknatootjad hoolega oma tooteid ning madalaenergiahoone nõudmistele vastavaid tooteid on olemas nii PVC kui puitakna näol.
Samuti on kuulda arendustöödest, mille tulemusena peaks tekkima võimalus ehitada katus, kuhu on päikesepaneelid juba sisse integreeritud – sellise lahenduse puhul ei ole vaja päikesepaneele eraldi katusele paigaldada.
Lahendused energiatõhusateks hooneteks on olemas ka kivimajade puhul. Näiteks pakub Jämerä madalenergiamaja nõuetele vastavat kivimaja terviklahendust. Kogu majakarp ehitatakse tervenisti poorbetoonist ning projekteerimisel kasutatakse läbimõeldud ja põhjamaises Soome kliimas ennast tõestanud sõlmlahendusi.
Aeroc Jämerä AS-i juhatuse esimees Ivar Sikk selgitab: "Kaasaegsest tsemendi baasil toodetud poorbetoonist on võimalik ehitada välisseinu, mis ei vaja lisasoojustust ning massiivne sein tasandab suurepäraselt temperatuurikõikumisi nii talvel kui suvel, luues hoonesse meeldiva ja allergiavaba sisekliima. Poorbetoon on materjalina õhutihe, sobides seetõttu väga hästi energiatõhusa hoone ehitamiseks. On levinud arvamus, et madalenergiamaja peab olema peaaegu akendeta, tegelikult saab sellist maja ehitada ka suhteliselt suurte akendega. Väga palju oleneb akna soojapidavusest, hoone paiknemisest ilmakaarte suhtes ning tehnosüsteemidest. Tuleb silmas pidada seda, et päikesepaistelise ilmaga laseb aken sooja ka sissepoole. Akende paigutus ja varjestus peaks olema selline, et need suvel maja üle ei kütaks, sest jahutamine kulutab täiendavalt energiat.“
Energiatõhusa hoone väärtus ajas püsib
On liikvel palju müüte energiatõhusa hoone ehitamise kordades kõrgemast hinnast. Neid müüte saavad ümber lükata vaid konkreetsed arvutused ning mõõtmistööd energiatõhusalt ehitatud hoonetes. Neid viimaseid ei ole Eestis veel just üleliia palju. Ühe näitena võib siinkohal ära tuua Aeroc Jämerä maja Kuressaares, mis on end madalenergiamajana tõestanud nii esialgsetes energiaarvutustes kui ka kaheaastase kasutuse jooksul. Tellija teadlikkuse tõusuga kasvab kindlasti ka nõudlus selliste lahenduste vastu.
Finantseerija seisukohalt on samuti oluline teada hoone lõplikku maksumust võimalikult täpselt – kui see hind järjest kasvab, tõuseb nii laenuandja kui laenuvõtja risk. Selge on see, et arvestades energia kallinemist püsib energiasäästliku hoone väärtus ajas paremini. Eeldatavasti on selliselt ehitatud majade kvaliteet ka kõrgem, sest konstruktsioon on keerulisem ja trio arhitekt-insener-ehitaja peab hea lõpptulemuse nimel rohkem koostööd tegema.
Kui veel mõned aastad tagasi oli energiatõhusus pigem väiksema ringkonna "teadjate“ pärusmaa, siis täna huvitub teemast juba oluliselt laiem inimeste ring. Selle nimel peab kindlasti tööd tegema, et energiatõhususe filosoofiat ja mõisteid lihtsalt ja arusaadavalt ka tavatarbijale selgitada. Siis saab hakata kasvama nõudlus ning "triol“ tekib suurem vajadus spetsiifiliste teadmiste hankimise järele. See omakorda hoogustab innovatsiooni, mis toob kaasa uusi võimalusi meie ehitusmaterjalide tootjatele.
Esmalt on aga oluline saada paika mõisted ning neid ka järgida. Praegu on turul liialt palju reklaamihõngulisi, tehniliselt tõendamatuid „passiiv-tooteid“, mis võiksid töötada vaid läbimõeldud ja kontrollitud hoonete terviklahendustes, kuid üksikuna võetuna ei anna veel head lõpptulemust. Tarbija teadlikkus ning parem kooskõla trios arhitekt-insener-ehitaja on energiatõhusalt ehitamise ja tulemuse objektiivse hindamise puhul möödapääsmatuteks eeltingimusteks.
