Keraamilistest kividest katus kestab kaua

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Keraamilistest savikividest katus on võrreldes teiste katusetüüpidega vanim ja järeleproovitult pikaealisim.

Kivikatus kinnitatakse vaid servadest ja enamik katusest jääb paigale tänu omaenda raskusele. Kinnitusi on vaja eriti igasuguste katkestuste juures. Foto: Raul Mee

Sarnaselt savipõletamise oskusega on ka põletatud savikividest katus mitu tuhat aastat vana nähtus.


Eestiski on kivikatuseid edukalt viljeldud üle seitsmesaja aasta. Kohalikes telliselöövides kõrvu valmistatud nn munga-nunna tüüpi katusekivid, kus kahe alumise poolsilindrikujulise kivi peale toetus kummuli kolmas kivi, on tänapäevalgi linnasüdamike või mõisate juures veel kohatavad.


Erinevalt teistest tänapäeva katusetüüpidest kivikatused Katuse ABC müügimehe Janek Maidla sõnul ei roosteta ega kõdune. Lisaks kipub sellise katuse iga olema võrreldav hoone elueaga. Võrreldes plekk-katusega ei kahjusta kivikatust happevihmad ega meresoolane tuul.


Erinevalt plekk-katusest, mis vihma käes trummeldab ja tuule käes koliseb, summutab kivikatus igasuguse müra. Liiatigi ei lase selline katus sooja ilmaga katusealust üle kuumeneda ning maha jahtub ka aeglaselt.

Konstruktsioon olgu tugev

Teisalt on kivikatus ka raskeim, mistõttu selle ehitamine eeldab maja katusealuse turvise erilist konstruktsiooni. Lisaks peab aluskonstruktsioon Maidla kinnitusel olema tõeliselt täpne. Kivikatuse tegemisel, eriti aga teiselt katuseliigilt kivikatusele üleminekul tuleb katuse kandekonstruktsioon lasta inseneril korralikult läbi arvutada.


Erinevalt teistest katuseliikidest peab Wieneberger ASi tehase juhataja Risto Koppeli kinnitusel kivikatusel olema sarikate ristlõige paksem, samm tihedam, samuti peavad olema tugevdatud sõlmede kinnitused.


“Üldjuhul ei tohi roovitis olla väiksematest kui 50 × 50 mm läbimõõduga laudadest,” hoiatab Koppel.


Kui katusekivide enda raskus moodustab koormusest umbes veerandi, tuleb ülejäänud raskusevaru jätta tuulekoormusele ja lumeraskusele.


Tema kinnitusel kehtib katusekivide puhul reegel, et kivi tuleb kinnitada, kui sellele mõjuv tuule imemisjõud on suurem kivi kaalust.

Kõiki kive ei tule kinnitada

Ehkki praktikas ei hakata iga katuse katusekivile tuule imemisjõudu arvutama, kehtib üldiselt põhimõte, et kinnitatakse kõik äärmised kivid katuse harjal, külgedel, neelul ja räästas. Samuti tuleb katusekivid kinnitada Koppeli seletusel läbiviikude, katuseakende, korstnate ja luukide ümber.

Samas tuleb tema sõnul näiteks üle viiekümnekraadise kaldega katuste puhul kinnitada kõik katusekivid. Eriti kehtib see tuulises piirkonnas olevate katuste ja mansardkatuste külgosade suhtes.

Kui varem kinnitati katusekivid traatkinnitustega, siis tänapäeval kasutatakse klambreid, mille suurus ja kuju varieerub reakivide ja erikivide vahel. Näiteks erinevalt betoonkividest keraamilistel kividel kruvisid ja naelu ei kasutata.


Traate kasutatakse veel vaid arhailiste munga-nunna kivide korral.


Samas paneb Koppel katusetegijatele südamele, et vasest traatkinnitus seotaks kindlasti ümber roovi, mitte ei riputataks tsinknaela või ‑kruvi külge, kuna vase ja tsingi reaktsioonil lakkab kinnitus peagi olemast.

Katust tuleb ka tuulutada

Lisaks on kivikatuse puhul oluline ka selle tuulduvus. Kivialune ja -pealne temperatuur peavad olema ühesugused – nii jääb ära hiljem kivi murendavalt jäätuva kondensaadi teke.


Nagu teistegi katuseliikide puhul, tuleb ka kivikatusele tänapäeval ette näha korralik tuulutus, aluskate ja korrektsed läbiviigud; katusekorruse puhul ka eeskujulik soojustus ja aurutõke.


Teisalt on kivikatust suhteliselt lihtne hooldada: tarvis on aastas üks-kaks korda pühkida maha praht ja vaadata, kas kõik kivid on terved.


Kuna kivikatus on tükkmaterjal, on selle katkise kivi asendamine vähekulukas. Liiatigi ei koori ülisuurte tormide korral tuul sarnaselt plekk-katusega kogu katet maha, vaid “näksab” siit-sealt.


Veelgi enam – tulekahju järel on kivikatuse kivid uuesti kasutatavad.

Kommentaar
Karl Õiger, TÜ ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline professor


Kivikatused on soliidsed ja pikaealised, kuid rasked – kuni 50 kilogrammi ruutmeetrile.


Probleemiks on tihedus, kui ebapiisava kivi ülekatte tõttu tuiskab lumi sisse, samuti vanade katuste läbivajumine. Tänapäeval on nõutav aluskate, et juhtida ära kondensatsioonivett. Lisaks peab olema alusroovitis laitmatu.

TASUB TEADA
Katus on savi nägu
  • Keraamilise katusekivi tooraineks on savi, liiv, vesi ja baariumkarbonaat (BaCo3)
  • Katusekivi tooni määrab savi kaevandamise koht ja kiht
  • Kivikatuse minimaalne kalle peab olema 18 kraadi
  • Kivikatus nõuab ülitugevat aluskonstruktsiooni

  • Hinna vormib katus
  • Ühte katuse ruutmeetrisse läheb 10-16 kivi
  • Katusekivi ruutmeeter maksab 150-260 krooni olenevalt tüübist
  • Katusekivi hind moodustab jämedalt ainult pool kuni kaks kolmandikku kogu katuse hinnast
  • Katusekivide hinnale lisandub klambrite ja muude eritarvikute hind ja paigalduse hind
  • Katuse hinda mõjutab ka katuse keerukus

  • Originaalartikkel

    Allikas:  Äripäev

    Pane tähele!

    Kord nädalas

    Telli RMP Nädalakiri

    Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

    Töövahendid

    Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

    Kalkulaatorid

    Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll