Ajal, mil korteri kui vallasasjaga enam tehinguid teha ei saa ja enamik kortereid on arvel korteriomanditena, kerkib üha enam üles küsimus: mida siis ikkagi korteriomandi koosseisus ostetakse?
Kui rõdu väljaehitamiseks teha projekt, siis saab ka selle korteri reaalosa juurde liita. Foto: Raul Mee 
Levinud on lihtsustatud käsitlus, et korteriomand võrdub korteriga ja korteriomandi reaalosa pind võrdub korteri pinnaga.
Selline arusaam tuleneb varem levinud praktikast, kus erastatud korteri puhul moodustas korteriomandi reaalosa korter ning lahuspinnad, näiteks keldriruum, kuulusid mõtteliste osade koosseisu. Sarnaselt on korteriomandid seatud enamikule Tallinnas erastatud paneelelamute korteritest.
Praeguseks on korteriomandi seadmise aluseid muudetud ja lisaks korterile saab reaalosa koosseisu arvata ka eluruumi teenindamiseks vajaliku lahuspinna ehk siis näiteks panipaiga või keldri.
Paraku on seoses sellega üles kerkinud probleem, et kinnistusregistri väljavõtte järgselt, mille alusel järelturul tavaliselt tehinguid tehakse, ei ole enam võimalik üheselt aru saada, mis kuulub korteriomandi koosseisu – seda eriti just nn järelturul, kus algdokumente tihti ei esitatagi. Korteriomandite seadmisel uutes ehitatavates korterelamutes puudub lahuspindade suhtes samuti ühtne praktika ning keldriruume ja garaažikohti on arvatud nii korteriomandi reaalosa kui ka selle mõttelise osa koosseisu.
Pinnad erinevad näide korteriomandi kinnistusregistriosa kandest:
798/30615 seitsesada üheksakümmend kaheksa kolmekümne tuhande kuuesaja viieteistkümnendikku) mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 37 (plaanil nr 37), üldpinnaga 79,8 m2.
Tegelikkuses võib reaalosa suurus 79,8 m2 võib tähendada nii korteri pinda, kui ka korteri pinda koos rõduga, korteri pinda koos panipaigaga või korteri pinda koos garaa˛ikoha ja panipaigaga. Nii võibki juhtuda, et ostetud korteri pind osutub oodatust näiteks panipaiga võrra väiksemaks. Allikas: ERI Kinnisvara
Küsida tuleks algdokumente
asjad, mida korteri ostmisel peaks arvestama
Korteriomandi ostul, eriti uute korterite puhul küsi algdokumente, näiteks korteriomandite seadmise lepingut koos plaanidega, kust oleks näha, millised ruumid kuuluvad korteriomandi reaalosa koosseisu. Plaanidelt on näha, kas eeldatava korteripinna sisse kuulub näiteks rõdu või panipaik. Vastupidiselt saab kontrollida ka seda, kas eeldatav panipaik ikka kuulub korteriomandi juurde. Algdokumentide puudumisel võib korteriomandite moodustamise aluseks olevate plaanidega tutvuda enne tehingu teostamist kinnistusametis.
Jälgi kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra kandeid, parkimiskohtade või panipaikade kasutamiseks võib olla määratud kasutuskord.
Vaata ka maa sihtotsarvet ning reaalosa koosseisu. Näiteks nimetus büroo-korter tähendab valdavalt siiski ärimaale ehitatud korterelamut ehk korteriomandeid, mille reaalosaks on tegelikult mitteeluruum. Praegune soosiv või vähemalt ükskõikne suhtumine korteriomandisse, mis tegelikult ei ole mõeldud alaliseks elamiseks, võib tulevikus muutuda.
Korteriomand on ehitise reaalosa
mõisted
Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaa˛iosa.
Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.
Korter on ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutatav elamu osa.
Mitteeluruum on hoone või selle piiritletud osa, mis pole eluruum. Allikas: ERI Kinnisvara
Originaalartikkel
