Praegu on kortermajade majandamise vorme Eestis peaasjalikult kolm: hooneühistu, korteriühistu ja korteriomanike ühisus. Enim on levinud kaks viimast, mida kasutatakse hinnanguliselt 22 000 kortermaja puhul. Täpsed arvud saame teada peale uue seaduse jõustumist, millega kaasneb täiesti uue, kõiki korteriühistuid hõlmava registri teke.
Lisaks täpsele nimestikule toob 1. jaanuaril 2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaasa mitu muud olulist muudatust.
Korteriomanike ühisused kaovad
Majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt seadusjärgne korteriühistu: korteriühistute registri pidaja avab uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama kinnisasja korteriomanditega. Sellise ühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos sõnaga "korteriühistu".
Palju on küsitud, et kas praegused ühisused peaks ootama või tegutsema. Olen arvamusel, et nad võiks tegutseda ja enne seaduse jõustumist korteriühistu asutada, sest siis ollakse ühistu toimimise spetsiifikaga kursis ning nii on lihtsam tulevikus kortermaja majandada.
Ühistut juhib juhatus või valitseja
Seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt ühistule ka juhatuse liikmed. See ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele. Uue seaduse järgi võib juhatuse asemel korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik ehk valitseja. Senisega võrreldes on see täiesti uus õiguslik põhimõte, mille kohaselt on võimalik olla juriidilisel isikul korteriühistu juhatuse liige.
Kui ühistu on praegu kehtiva seaduse alusel ametisse nimetanud valitseja, jätkab see valitseja esialgu oma tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, arvatakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitsejaks on juriidiline isik, siis arvatakse ta korteriühistu valitsejaks.
Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Valitseja peab korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on vastavasisuline kutsetunnistus.
Väikse korteriühistu omapära
Kuni kümne korteriomandiga majas on korteriühistu juhtimine võimalik ka juhatust valimata. Sellisel juhul arvatakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks ja korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
Selline lahendus ei pruugi aga hästi toimida. On raske ette kujutada, et kümneliikmeline seltskond sammub käsikäes tehinguid allkirjastama. Juhul kui üks korteriomanik ei saa või ei taha tulla või kui tal on eriarvamus, kas siis peab tahteavalduse väljaselgitamiseks pöörduma kohtu poole? Loodan siiski, et neid olukordi praktikas ette ei tule.
Nii juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet. Kassapõhine raamatupidamine võib aga tekitada probleemi pangast laenu saamisel. Seega juhul, kui soovitakse maja renoveerida ja selleks laenu taotleda, tuleks pöörduda panga poole piisavalt vara, et kassapõhine raamatupidamine ei pärsiks maja renoveerimist.
Vabatahtlik, kuid vajalik põhikiri
Uue seaduse järgi ei ole korteriühistu põhikiri kohustuslik. Põhikiri on siiski oluline, et aidata korteriühistul leevendada omavahelisi õigussuhteid. Põhikiri on lihtsamalt loetav kui seadused.
Enne uue seaduse jõustumist asutatud ühistu põhikiri jääb kehtima. Kui selles on vastuolu seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Eesti Korteriühistute Liit teeb kõik endast oleneva, et koostada näidispõhikiri, mille ühistu saaks vajaduse korral vastu võtta.
Eesmärgiks on järjepidevus
Eesti Korteriühistute Liidu ülesanne on uus seadus asjaosalistele detailideni selgeks teha, et korteriühistud püsiksid aegade lõpuni.