Maksu- ja tolliamet (MTA) täpsustas oma veebilehel heategevuse mõistet ning võttis mittetulundusühingute (MTÜ) tegevuse põhjaliku kontrolli alla, vabaühenduste eestvedaja Alari Rammo hinnangul aga ei saa maksuametnikud heategevuse olemusest aru, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mõned päevad tagasi saabus IT-kolledžit haldava Eesti infotehnoloogia sihtasutuse (EITSA) postkasti maksuameti kiri, kus seisab, et maksuameti hinnangul ei tegele sihtasutus enam heategevusega ja seetõttu võib sihtasutust ees oodata tulumaksusoodustusest ilmajäämine. Sihtasutusele tähendaks see eraettevõtete IT-õppe jaoks tehtavate annetuste tuntavat vähenemist ja seetõttu on sihtasutuse juht Toomas Sõmera maksuameti ootamatust löögist ärritatud.

"Saime kirjaliku hoiatuse ja imestame, sest seaduses on justkui heategevus sees, kuid maksuamet tõlgendab seda ainult vaeste ja vigaste suunas, ent üliõpilasi ta sinna alla ei loe. Teame ju, et riiklik prioriteet on haridus, kuid sellise lahenduse väljamõtlemine tekitab meis küll hämmingut," ütles Sõmera Eesti Päevalehele.

Maksu- ja tolliamet on oma veebilehel täpsustanud heategevuse mõistet: see on tegevus, mis on suunatud sotsiaalsete isikute gruppidele, kes vajavad toimetulekuks ühiskonna toetust. "Näiteks puudega inimesed, mitmesuguseid haigusi põdevad isikud, kes teevad seoses haigusega suuri materiaalseid kulutusi raviks, taastusraviks, igapäevaseks hoolduseks ja haiguste profülaktikaks. Samuti vajavad toetust rahvuskultuuri uurijad, säilitajad ja edasikandjad, loomade varjupaigad ja suurpered," seisab veebilehel.

Eelkõige tudengite õpivõimalusi edendav EITSA definitsiooni alla ei mahu, kuigi viimase kümne aasta jooksul on maksusoodustuse nimekirja kuulutud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sihtasutuse juht kardab nimekirjast väljajäämisest tulenevat tuntavat rahalist mõju. "Tegu on väga suurte mahtudega, kuna firmad sisustavad meil laboreid, annavad tarkvara ja koos maksuga küll sellises mahus kunagi ei toetaks," märkis Sõmera.

Selle aasta 1. jaanuari seisuga kuulus maksusoodustusega MTÜ-de sihtasutuste ja usuühenduste nimekirja üle 2200 ühenduse, kuid seaduses märgitud heategevuse maksuametipoolne tõlgendamine on tekitanud ühendustes paksu verd juba pikemat aega. Nii näiteks ei saanud maksusoodustuse nimekirja sügisel taotluse esitanud MTÜ Korruptsioonivaba Eesti.

"Keeldumisotsuse saanud avaldus oli juba kolmas ning tundub, et iga kord leitakse uusi põhjendusi ühingu nimekirja mittearvamiseks," lausus MTÜ tegevjuht Asso Prii. Näiteks esialgu ei loetud heategevust piisavalt tõendatuks konverentside korraldamise ja publikatsioonide tasuta jagamise puhul. Hiljem küll nõustuti, kuid seati uusi nõudmisi.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) eestvedaja Alari Rammo hinnangul on maksuamet hakanud raskel ajal otsima võimalust, kuidas seaduse ebamääraseid mõisteid enda kasuks ära kasutada. "Juba mitu aastat pole maksuotsused olnud arusaadavad ja see on halduse omavoli," ütles Rammo Eesti Päevalehele.

Rammo ei usu, et MTA oleks väga pahatahtlik, kuid neil on tema hinnangul heategevusest ja kasumitaotluseta tegevuse olemusest siiski selline 90-ndate või Kanal 2 vaataja arusaam. "Aga ühiskond on edenenud ja palju vajalikku tehakse asjalikumal moel kui annetusi abivajajaile vahendades,"  lisas ta.

MTA pressiesindaja Katrina Tuuliku sõnul täidab amet seadust ja seda ise muuta ei saa. "Tulumaksuseaduse järgi on ühing heategevuslik siis, kui see pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil," lausus Tuulik Eesti Päevalehele.

Ta lisas, et samuti loetakse ühing heategevuslikuks, kui see maksab toetust sihtrühma kuuluvatele isikutele. Seejuures on oluline, et nimekirja kantav isik tegutseb ka avalikes huvides ja amet lähtub nimekirja menetlemisel eelnimetatud sättest.