Justiitsministeerium ootab 10. augustini arvamusi ja ettepanekuid teistkordsel kooskõlastusringil olevale korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõule, mille eesmärgiks on muuta korteriomandi valitsemine selgemaks ja korteriühistu tegevus läbipaistvamaks.

Praegu teisel kooskõlastusel olev eelnõu asendab 2016. aastaks tänased korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse ühe ühtse seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul toob kahe seaduse ühendamine eelkõige selguse tänasesse seadusterägastikku ning muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks. „Peale esimest kooskõlastusringi tuli eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid, mis said läbi töötatud ning nüüd soovimegi arvamusi uue ja täiendatud eelnõu kohta. Näiteks on eelnõusse sisse kirjutatud muudatus, millega võimaldatakse edaspidi ühe korteriühistuga mitme kinnistu haldamine, mida esimene versioon välistas. Edaspidi on seda võimalik teha, kui korteriomanikud seda otsustavad,“ lausus Niklus.

Nikluse sõnul on esimese versiooniga võrreldes muutunud ka regulatsioon korteriomanike vaheliste kokkulepete kohta, mis kantakse praeguse eelnõu järgi edaspidi kinnisturaamatusse ning on seal ka peale korteriomaniku vahetumist. Sellisteks kokkulepeteks võivad näiteks olla parkimiskorra fikseerimine hoone ümber, keldri või hoovi kasutamise kokkulepped jne.

Täpsustatud on esimeses versioonis sisaldunud  ning palju erinevat vastukaja toonud pangasaladuse tingimus, millega antakse korteriomanikele ligipääs korteriühistu pangakontoväljavõttele. Täpsustatud on avaldatava info detailsust, näiteks ei ole väljavõttel näha makse tegija pangakontot.

Üks eelnõu esimese versiooniga elavat diskussiooni kaasa toonud kitsaskoht oli näiteks korterite omavahelised mõjud, millest enim arutelu tekitas tühjade korterite kütmise probleem. Korteriomanike kohutusi on uues eelnõus täpsustatud ning täiendatud. Kütmise osas on eelnõus selgesõnaliselt välja toodud, et korteriomanik peab tagama korteris temperatuuri, mis ei sega teisi korteriomanike oma korterite kasutamisel, ei tekita ülemääraseid kulusid ja ei sea ohtu teiste korterite säilimist.

Seni on palju probleeme tekitanud tühjalt seisvate korterite puhul ka korteriomanikega kontakti saamine, kuna tihtipeale ei ole korteriühistul kehtivaid omaniku kontaktandmeid. Edaspidi on eelnõuga pandud korteriomanikele kohustus esitada korteriühistule oma kontaktandmed ning hoolitsema, et need oleksid kehtivad.