Eeltöö ehitaja leidmiseks on vajalik, sest väliselt korraliku ja soodsat hinda pakkuva firma fassaadi taga võib peituda ettevõtja, kes kasseerib küll kopsaka ettemaksu, aga ehituse jätab lõpetamata.

Viimaste aastatega on ehitusteenuste pakkujate arv kasvanud jõudsalt. Lehereklaamid ja internetiküljed pakuvad kümnete kaupa firmasid, kes lubavad, üks soodsamalt kui teine, ehitada tellijale kõike, alates majakarbist ning lõpetades võtmed-kätte-variandiga. Sageli jääb ainult selgusetuks, mida siis tellija oma raha eest ikkagi saab.

EKO Majade müügijuht Leemet Tamme soovitab esmalt tellijal läbi mõelda ja jõuda selgusele, millist tulemust ikkagi soovitakse töövõtjalt saada. Milline peab välja nägema tulevane kodu? Ja alles siis tuleks täpselt ja detailselt kokku leppida tehtavate tööde mahtudes, tähtaegades ja maksumuses. Kasutatavate siseviimistlusmaterjalide osas on väga oluline lepingus või selle lisades fikseerida materjalide liikide kaupa markeeringud ja nende vastavus kvaliteedinõuetele ehk siis sertifikaatide olemasolu.

Kõiki lisakulusid on Tamme arvates teoreetiliselt võimalik ette näha, küll aga pole võimalik ilma täiendavate lisakulutusteta ette ennustada nende maksumust. Näiteks on vundamendi tegemisel raske ette määrata ilma täiendavate geoloogiliste uuringuteta mulla- ja täitetööde tegelikku mahtu ja selle maksumust. “Kindlasti tuleb aga tellijat teavitada sellest, mida lepingus kokkulepitud hind sisaldab ja mida ta ei sisalda,” selgitab Tamme. “Selles osas on kohalikul turul kuni tänaseni võimalik leida päris palju ehitajapoolset hämamist.”

Keskmist hinda on EKO Majade puhul väga raske välja tuua. “Igal majal on oma hind, mis lepitakse kokku tellija ja töövõtja vaheliste läbirääkimiste tulemusel,” ütleb Tamme.

Kui rääkida muuda­tustest projektis siis, EKO Majade puhul ei ole võimalik muuta ainult vundamendi põhiplaani ja vahelae kandetala asukohta. Teised muudatused on lubatud.

Kodikas Kinnisvara ja Ehituse OÜ juhatuse liikme Joel Parve sõnul on klentide leidmisel määravaks pikaaegne ehituskogemus ja tuttavate soovitused. “Raske on müüa esimest-teist maja, kümnendaga on see juba tunduvalt lihtsam,” selgitab Parve.

Kodikas Talot pakub majasoovijale mitmeid variante. “Kuigi meie kodulehel on olemas majade näidisprojektid, siis reeglina tüüpmaja ei tellita,” räägib Parve. “Vastavalt tellija soovidele teeme projekti ja soovi korral saab ka ehituse käigus erinevad muudatusi teha. Siiski oleks parim, kui juba planeerimisel kõik võimalikult täpselt läbi mõeldakse.” Hilisemad ümbertegemised tähendavad ajakadu ning lisakulu.

Enim tahetakse maju, kus elamispinda 120–130 ruutmeetrit. “Pisut eakam ostja eelistab isegi sajaruudust maja. Kui lapsed on kodust läinud, pole suurt pinda vaja, pealegi on maja kulud siis suuremad,” selgitab Parve. Samuti püütakse tema sõnul jääda alati ka kokkulepitud eelarve raamidesse.

Tartlase Thomas Kiilaspää sõnul said otsustamisel Kodumajatehase ASi ruum­elementi­dest valmismaja kasuks määravaks ettevõtte head näitajad ja usaldusväärsus.

“Enne otsustamist sai uuritud ka internetist teiste firmade pakkumisi, ent kui Kodumajatehase toodangust 90 protsenti läheb Põhjamaadesse ja seal suudetakse edukalt konkurentsis püsida, siis see on piisav põhjus usaldamiseks,” selgitab Kiilaspää. “Pealegi sobis mulle nende terviklik lahendus, see, et maja müüdi koos krundiga, mis vähendas sekeldusi krundi soetamise ja ehitaja leidmisega tunduvalt.”

Vältida tuleks suuri ettemakse

Kui firma on oma tegemistega hätta jäänud, lõpetatakse tegevus, vahetatakse nime ja alustatakse taas kergeuskliku ostja otsimist. Ja neid leitakse ikka ja jälle, põhjuseks ilusad lubadused, soodne ehitushind. Lõppeda võib see aga sellega, et ehitus jääb pooleli, ettemaksud on tuulde visatud ja hulk närve kulutatud.

Alati tasuks vältida suurte ettemaksude tegemist, alustatakse tavaliselt 10–20% sissemaksest ja hiljem tasutakse eraldi iga valminud etapi eest.

Ka poolelioleva majakarbi ostmisel tasuks kaasata asjatundjaid, et hinnata ehituslikku seisukorda. See aitaks vältida hilisemaid lisakulutusi ja ümbertegemisi. Nii kulus näiteks ühel tuttaval soojustatud majakarbi olematu soojustuse asendamiseks kümneid tuhandeid kroone.

Ehituse alustamiseks vajalikud paberid
Sisulisi läbirääkimisi on mõttekas alustada siis, kui tellijal on olemas vajalik dokumentatsioon eramu projekteerimise alustamiseks. Nõutavate dokumentide loetelu on selline:

• projekteerimise tingimused
  
• kehtiv kinnistu geodeetiline alusplaan
  
• vee- ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused
  
• elektrivarustuse tehnilised tingimused
  
• piiriprotokoll
  
• kinnistusse kandmise otsus tellija nimele või ärakiri kinnistu ostu-müügilepingust

Allikas: Äripäev

Enne lepingu sõlmimist uuri ehitaja tausta

• Milline on tulevase partneri ehk ehitusfirma põhikapitali suurus ja krediidireiting? – www.krediidiinfo.ee Millise garantii suudab 40 000kroonise põhikapitaliga ehitusfirma anda 800 000kroonise maja tellijale? Aga kui tellijaid on rohkem kui üks?
  
• Kas tulevasel partneril esineb maksehäireid? – www.krediidiinfo.ee ja/või www.tasuja.ee
  
• Kas tellija riske on võimalik maandada, juhul kui maksuvõlgnevused ületavad põhikapitali? Võlgnevusi võiks otsida veel – www.julianus.ee/indepth.php?link=volgnikud@content=1
  
• Kas äriühing on registreeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures asuvas ettevõtjaregistris (endine RETTER)? – mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiettevotja Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ei ole registris registreerimata äriühingutel õigust osutada ehitusteenuseid.
  
• Milline on ehitusteenust osutavas äriühingus ehitusinseneride koosseis? – mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiettevotja vastutavad spetsialistid
  
• Kas ehitusprotsesse juhivad kogemustega diplomeeritud ehitusinsenerid või Ehitusettevõtjate Liidu poolt välja antud ajutiste kutsetunnistustega töötajad? Kui tegemist on puhtalt müügiorganisatsiooniga ja toote müüjad ei vastuta ehitamise eest, siis kas organisatsioonile ehitusteenust osutavad alltöövõtjad on avalikud ja vastavad siin valitud tingimustele?
  
• Kas valitud majaehitaja kuulub Eesti Ehitusettevõtjate Liidu koosseisu või ehk mõnda teise erialaliitu? – www.eeel.ee
  
• Kas ehitusorganisatsioonil on kindlustuvõtjatega sõlmitud ehituse koguriskikindlustus (CAR) ehitus- ja garantiiperioodiks (2 aastat) ja kui on, siis millises mahus varakahju hüvitamiseks?
  
• Milline on ehitusfirma ehk tulevase partneri töökogemus? Näitena on EKO Majad kuni tänaseni sõlminud üle 70 töövõtulepingu (loe: väikemaja ehituslepingu) vt. www.ekomajad.ee, link “Välisvaated”.
  
• Kas tulevast partnerit julgevad soovitada ka pangad? – www.hansa.ee/uuskodu/index_maja.html

Allikas: EKO Majad

Originaalartikkel