Õiguskantsler Ülle Madise leidis oma analüüsis, et 2018. aasta algusest jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille järgi tekivad 2018. aasta algusest kõikidesse korteriomanditeks jagatud kortermajadesse korteriühistud, on põhiseadusega kooskõlas.
Praegu kehtiv õigusraamistik võimaldab korteriomanditeks jagatud kortermaja valitsemist kahes juriidilises mõttes väga erinevas vormis. Nendeks on korteriomanike ühisus ja korteriühistu, aga senine praktika on näidanud, et korteriomanike ühisuste puhul esineb palju probleeme, märgib Madise oma vastuskirjas tema poole pöördunud isikule.
Probleemid on valdavalt seotud sellega, et korteriomanike ühisus ei ole iseseisev juriidiline isik. Segadused tekivad näiteks siis, kui korteriomanike ühisusel tuleb sõlmida leping kolmanda osapoolega või siis, kui soovitakse saada laenu elamu renoveerimiseks. Samuti on ebaselge ühisuse vastutuse kontseptsioon, sest erinevate nõuete puhul vastutavad korteriomanikud erinevate vastutuse põhimõtete alusel ‒ osavastutus versus solidaarvastutus. "Praktikas on see tekitanud korteriomanike seas väga palju vaidlusi, mis on muuhulgas toonud inimestele kaasa kulutusi ja läbielamisi," konstateerib õiguskantsler.
"Võrreldes korteriomanike ühisusega on korterelamu majandamine korteriühistu kaudu vähemalt eespool nimetatud aspektides lihtsam ja selgem. Sestap on seadusandja otsustanud kaotada võimaluse valitseda korterelamuid korteriomanike ühisuse kaudu ning minna täielikult üle korteriühistu ‒ see tähendab iseseisva juriidilise isiku ‒ kaudu valitsemise kontseptsioonile," märgib Madise.
Õiguskantsler möönab, et niiöelda sundkorras korteriühistute moodustamine riivab korteriomanikele põhiseaduse paragrahv 32 lõike 2 lausega 1 tagatud õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. "Samas tuleb tõdeda, et omandipõhiõigus ei ole absoluutne. Nimelt näeb põhiseaduse paragrahv 32 lõike 2 lause 2 seadusandjale ette võimaluse isiku omandipõhiõigust seadusega piirata. Seega ei tähenda ainuüksi asjaolu, et omandipõhiõigust riivatakse, seda, et tegemist on põhiseaduse rikkumisega. Riived võivad olla põhiseaduslikult õigustatud," leiab Madise.
"Leian, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 66 eesmärk viia korterelamute majandamine üle selgemale ja lihtsamale valitsemisvormile on põhiseadusega kooskõlas. Sellega on seadusandja otsustanud kaitsta korteriomanike õigusi, mis on senini korteriomanike ühisuse keerukuse ja sellest pidevalt tekkivate vaidluste tõttu löögi all olnud. See eesmärk on legitiimne ehk põhiseaduslikult lubatav," märgib õiguskantsler Ülle Madise oma analüüsis.
Madise hinnangul ei ole seadusandja seda muutust seadustades eksinud ka proportsionaalsuse nõude vastu ning omandipõhiõiguse riive intensiivsus on väike, kuna seadusandja on jätnud inimestele piisavalt pika aja – ligi neli aastat – muudatustega kohanemiseks.
