Pööninguseadus õpetab renoveerijaid kohtus käima

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikogu võttis eile vastu seaduse, mis õpetab korteriomanike enamust kohtus nõudma maja renoveerimist pööningute ja keldrite väljaehitamise kaudu.

Rene Pergi juhitav OÜ Katusekorter ehitab pööningut välja Tallinnas Vana-Kalamaja 40a ja Väike-Patarei 17 nurgal asuval puumajal. Foto: Andras Kralla

Seadus täpsustab, mis tingimustel otsustab kohus notariaalse nõusoleku andmise korteriomandi juurde kuuluva kaasomandi võõrandamiseks, kinnistusraamatu kande tegemiseks ja lisakorterite väljaehitamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Senini pidid vabatahtlikult notari juurde ilmuma ja kaasomandi väljaehitamisega nõustuma kõik omanikud.


OÜ Katusekorter juhataja Rene Perk ütles, et tunneb otsuse üle heameelt, ning lubas pärast seaduse jõustumist koostada lihtkirjalikud pretensioonid, et need pööningukorterite eitajatele tähitud kirjaga saata. Selliseid maju, kus korteriomanike vähemus enamuse tahte vastaselt renoveerimist takistab, on üle 10 aasta pööninguid välja ehitanud OÜ Katusekorter klientide hulgas praegu kaks.


“Ma arvan, et põhimõtteliselt pole neil võimalik kohtus võita,” sõnas Perk vastaste kohta ja lisas: “Loodan, et esimese astme kohtulahend on notaris allkirja eest.”


Pergi kogemusel on katusealuse väljaehitamise vastu peamiselt need korteriomanikud, kes elavad viimasel korrusel ja sooviksid ise oma elamist laiendada, või kes kinnisvaraarendajalt lihtsalt raha välja pressivad. Näiteks on Perk kohanud inimesi, kes oma nõusoleku eest soovivad saada lausa eraldiseisvaid kortereid.


Brem Kinnisvarahoolduse juht Vello Mäesepp ütles eile: “On väga hea, et kaks kolmandikku otsustab.” Ta lisas, et ei usu korteriomanike vähemuse tugevat vastuseisu enamuse otsusele või nende soovi end kohtus kaitsta.


Mäesepa sõnul pannakse korteriomanikud lihtsalt fakti ette, kas võtta maja renoveerimiseks pangalaenu või teha samad tööd ära kaasomandis ruumide korteriteks ehitamise kaudu. “Väga palju oleneb muidugi sellest, kes inimestele olukorda selgitab,” märkis Mäesepp. “Kui läheb koolipingist tulnud pojakene, siis on see läbikukkunud mäng.”


Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ei usu, et korteriomanike vähemusega sõdimise kulutused ületavad ühistule tekkivat potentsiaalset tulu. “Küll olen nõus sellega, et protsessid võivad venida võimalike kohtukaasuste tõttu. Igal juhul peab nüüd eitaval seisukohal olev ühistuliige selgelt põhjendama, miks ta vastu on.”


Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paal sõnas, et pööningu- ja keldrikorruste väljaehitamise seadust ei andnud enam lihtsamaks teha, kuna eraomandi kallale minev seadus ohustas niigi põhiõigusi.


Samas tuleb arvestada, et kaasomandit ei saa ümber kujundada, kui see kas või ühte korteriomanikest liigselt kahjustab. “Ühe korteriomaniku omandiõiguse kahjustamist ei saa õigustada see, et seda enamus korteriomanikest soovib – näiteks 80%,” selgitas Paal.


Korteriomandite puhul kaasomandiga seonduv kohtupraktika seni puudub.


Seadus seab neli vältimatut tingimust:
Kui korteriomanikuga ei saavutata notariaalset kokkulepet kaasomandi võõrandamiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, võib seda nõuda kohtus vaid juhul, kui:


  1. kaasomandi võõrandamise ja korteriteks väljaehitamisega ei kahjustata liigselt korteriomaniku huve;

  2. korteriühistu üldkoosolek otsustas kaasomandi võõrandamise ja korteriteks ehitamise 2/3 häälteenamusega;

  3. võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa väärtusele võõrandamise hetke seisuga; 

  4. kaasomandi võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule välja rahas või kulutatakse mõistlikult maja korrashoiuks või parendamiseks.

Korteriomanik võib seada kinnistusraamatusse kande tegemise nõusoleku sõltuvusse ehitusloa olemasolust.
Allikas: eluruumide erastamise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu N 4, Äripäev



Originaalartikkel

Allikas:  Äripäev

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll