Elanike autodesse uppuvad Tallinna korteriühistud uurivad linnaosavalitsustest võimalusi majaesiste parklate suurendamiseks. Projekteerimistingimuste väljavõtmisest kaugemale ühistud enamasti aga ei jõua.

“Helistavad palju ja annavad avaldusi,” iseloomustab Mustamäe linnaosavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja Enn Allikmaa korteriühistute huvi rajada maja juurde lisaparkimiskohti.

Avaldusi peavad ühistud esitama seetõttu, et tavaliselt kuulub ühistule maa ainult kolm meetrit maja ümber. Parkla jääb aga linnamaale. Linnaosavalitsus võtab avalduse vastu ja edastab selle linnaplaneerimisametile, kes väljastab parkla jaoks projekteerimistingimused. Need annab linnaosavalitsus omakorda edasi korteriühistule ja seejärel ühistute huvi raugeb.

Allikmaa sõnul on huvi raugemisel kaks põhjust. Esiteks tuleb tellida projekteerimistingimustele vastav projekt. Seda peetakse aga kalliks ja ka seatud tingimused on karmid. Kui Allikmaa sõnul ei ole parkimisalale ette jääv põõsas probleem, siis puid parkimise pärast maha võtta ei lasta.

Teiseks huvi vaibumise põhjuseks on, et ühistud saavad aru: pärast kalli parkla juurdeehituse rajamist on tegemist tegelikult linnamaal asuva avaliku parklaga ja ühegi keelumärgi ega tõkkepuuga seal kellegi parkimist takistada ei tohi. Seega ei oleks parkla ainult ühistu elanike kasutada.

Projekteerimistingimused ahistavad

Mustamäe korteriühistu Tammsaare 98 on lähinädalail alustamas teist osa oma parkla laiendustöödel. Selle valmimisel peaks 119 korteriga maja saama ligi 50 parkimiskohta. Ühistu esimees Ruttar Ranniku räägib, kuidas kõige keerulisem oli parkla ehitamisel hakkama saada raskete projekteerimistingimustega. Nimelt on maja ees hulgaliselt puid ja tingimustes oli nõue, et puude ümber peab olema kahemeetrine kaitsetsoon. Puude vahed aga ongi ainult 5-6 meetrit ja sellisel juhul ei oleks sinna vahele parkimiskohti enam mahtunud. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et puude ümber ehitatakse metallist kaitserestid, mis võimaldab puude vahele ka parkimiskohad mahutada.

Ranniku aga soovitab küsida kogemust naabermaja käest, kes valmis saanud veel suurema parklaga. Kuuldavasti olevat naabrid selle ehitamiseks isegi pangalaenu võtnud.

Autoomanikele ehitatakse parklat laenuga

Naabermaja ühistu, Mustamäe tee 139, esimees Toomas Tiits ütleb tagasihoidlikult, et päris valmis parkla veel ei ole, kuid muru peale ei ole vaja enam parkida. “Natuke võtsime ka laenu,” tunnistab Tiits. Tema sõnul olid ehitusel suuremad probleemid usaldusväärse ehitaja leidmisega.

Kui parkla ehitamisega läks kõik hästi, siis prügimajade ehitaja kaduski pärast ettemaksu saamist ja nüüd seisab ees kohtutee.

Mõningaid raskusi oli ka majaelanikega, kuna mitteautoomanikud ei olnud nõus parklale kulutamisega. Kuid ka need raskused ülatati. Õnneks kuulub ka parklaalune maa ühistule, mistõttu saab keelata naabermajade autode parkimist oma maja juurde. “Muidu ei oleks hakanud parklat ehitamagi,” möönab Tiits.

Ka Lasnamäel asuva Majaka 11 korteriühistu haldur Toomas Tiik räägib, et majast väljas asuvale projektile ei soovi elanikud eriti raha kulutada, kuna maja sees on piisavalt kohti, kuhu raha panna. Ehitust aga rahastati Tallinna projekti “Hoovid korda” raames.

Linn toetab majahoovides parklate ehitust

Ka Tammsaare 98 ja Mustamäe tee 139 ühistud rahastasid parklate ehitust “Hoovid korda” projekti raames. Taotlusi laekub siiski rohkem, kui linnaeelarve neid rahuldada võimaldab. Enn Allikmaa andmetel laekus näiteks tänavu kümme taotlust parklate korrastamiseks, millest rahastamisotsuse said neli.

ÜKS KÜSIMUS
Kui palju erinesid laekunud parklaehituse hinnapakkumised?

Ühistu Mustamäe tee 139: Ei erinenud

Ühistu Tammsaare 98: Erinesid u 20%

Ühistu Majaka 11: Erinesid kaks korda, lõpuks oli hind 400 kr/m2

DILEMMA
Miks loobutakse parkla ehitamisest?

Projekteerimistingimused on karmid ja projekti tellimine kallis.

Pärast kalli parkla rajamist on tegemist tegelikult linnamaal asuva avaliku parklaga, kus kellegi parkimist takistada ei tohi. Seega ei oleks parkla ainult ühistu elanike kasutada.

Originaalartikkel