Elu vanas majas nõuab sageli elanikelt suuremat vastutust ja väljakutset, kui arvatagi osatakse. Samas on võimalik mõistliku restaureerimise tarbeks saada rahatuge ka riigilt.
Tartu vanas puitasumis võib leida nii mõnegi oskuslikult korrastatud hoone. Foto: Andras Kralla 
Maja on oma peremehe rumalate tegude eest kaitsetu ning tihti langetatakse valed otsused teadmatuse või rahapuuduse tulemusel.
Vana maja korrastamine peaks algama eelnenud põlvkondade poolt loodu tundmaõppimisega. Head nõu on võimalik saada erinevatest raamatutest, lisaks ka muinsuskaitseametilt ja kohalike omavalitsuste kultuuriosakondadest.
Viimastest on võimalik peale asjakohase info nõutada ka toetusi, mis aitaks vähendada lisakulusid seoses vana asja väärika restaureerimisega. Tõsi, hinnavahe näiteks uue plastikakna ostmise ning vana puitakna restaureerimise vahel on hiigelsuur, samas aga ka kahju, mida plastikaknaga tekitatakse vana puitmaja ilmele.
Oskuslikult taastatud puitkaunistused on iga vana maja uhkuseks. Foto: Andras Kralla 
Muinsuskaitseamet pakub toetusi kaitseobjektideks kuulutatud majade restaureerimiseks. “Kõik algab korrektsest projektist ning kooskõlastustest,” sõnab muinsuskaitseameti restaureerimisosakonnast Mari Loit. “Muinsuskaitseobjektiks kuulutatud majade restaureerimine allub eritingimustele ning nendega tuleb kindlasti arvestada.” Toetuste määr sõltub juba konkreetsest hoonest.
Kohalikud omavalitsused kompenseerivad vanade hoonete restaureerimist erinevalt ning oluline ei ole siinkohal see, et maja oleks muinsuskaitseobjekt. Piisab üldreeglina sellest, et hoone oleks ehitatud enne Teist maailmasõda ehk enne aastat 1940.
“Vana maja korda!” on kultuuriväärtuste ameti 2001. aastal algatatud Tallinna ajaloolisi asumeid väärtustav kampaania, mis on leidnud elanike seas suurt tuge. Kampaania eesmärgiks on tunnustada säästvat suhtumist keskkonda ning aidata inimestel mõista miljööväärtuslikus piirkonnas elamise eeliseid, aga ka sellega kaasnevat vastutust.
Algatuse sisuks on aidata hoonete omanikel ja ühistutel korrastada majade erinevaid osi. “Käesoleva aastani (ja ka edaspidi) oleme koostanud tasuta hoonete välisviimistluspasse, mis muidu maksavad 5000 krooni. Ainsaks tingimuseks on, et tellija peab seda kasutama viie aasta jooksul,” kommenteerib Liina Jänes Tallinna linnavalitsusest. “Peale värvipasside oleme toetanud ka vanade akende ning uste restaureerimist ja vastavalt uuele valmivale korrale hakkame toetama kõikide vanade detailide korrastamist.”Siiamaani on Tallinna linn kompenseerinud 1/3 kuni pool restaureerimisele kulunud üldsummast, kuid ka see peaks tõusma uue korra kohaselt. “Tavaliselt makstakse kinni 1/3 kulunud summast, haruldaste rajatiste puhul ka pool,” kinnitab Jänes.
Kõikide Tallinna linna territooriumil asuvate kaitsealuste elamute toetamine (fassaadipassid, uksed, aknad jm detailid) toimub erireeglite alusel läbi Tallinna linnavalitsuse muinsuskaitse osakonna.
Plastakende paigaldamiseks toetust nuruma minna ei tasu. Foto: Raul Mee
Tartus toimub restaureerimistoetuste taotlemine igal aastal augustis. Taotlemise tingimustega on võimalik tutvuda linna kodulehel. Sealsamas on võimalik täita ka asjakohane avaldus. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse andmetel on igal aastal laekunud avaldusi veidi üle saja.
Vastavalt kehtestatud korrale kompenseeritakse restaureerimisnõudest tulenevat kallinemist kuni 50% ulatuses ning tingimuseks on, et kultuuriväärtust omav ehitis asuks linna haldusterritooriumil ning oleks ehitatud enne Teist maailmasõda. Oluline on ka, et hoone juures on säilinud mõne kindla arhitektuuristiili tunnuseid või detaile.
Sihtgruppi kuuluvad ka tuntud kultuuritegelastega seotud või mõnd olulist ajaloosündmust meenutavad ehitised. “Üldreeglina kompenseerime majade välisilmet puudutavaid restaureerimistöid, kuid kui on tegemist mõne erilise sisedetailiga, siis oleme aidanud kaasa ka selle taastamisele,” selgitab Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik. “Tartu linna üldpilt ei erine selles osas palju muudest Eesti linnadest, et maju on korrastatud väga erinevalt. Mida jõukam on inimene, seda enam suudab ta arvestada kultuuriväärtuse säilitamise olulisusega.”
Ka Tartus arvestatakse toetuste määramisel sellega, milline on maja üldpilt. “Kui maja välisilme on juba eelnevalt rikutud näiteks plastakna paigaldamisega, siis me kahtlemata eelistame toetuse määramisel heatahtlikke peremehi, kes seda teinud ei ole,” lisab Metsallik.
Mõtle enne tegutsemist kõik hoolikalt läbiEnne vana maja korrastama asumist tasub veidikeseks aeg maha võtta ning uurida restaureerimistööde seisukohalt olulisi asju.
Kui rahalisi vahendeid tundub nappivat, siis on kindlasti mõttekas taotleda erinavaid toetusi.
Peaasi, et tulemus saaks meeldiv nii maja elanikele kui ka lihtsalt möödujaile.
Vaata ka:
