Alustame taas kord Oma Majas vanade ehitustehnikate ja -viiside tutvustamist.
Allikmaterjaliks kasutame aastatel 1920-1940 ilmunud raamatuid ja muid väljaandeid.

Kuna viimasel ajal on betooni ja sellest valmistatud tooteid suure nõudluse tõttu üha raskem hankida, siis saab esimesena kirja õpetus, kuidas valmistada lihtsat ja koduseks kasutamiseks mõeldud tsementkivide pressi, millega saab valmistada 300-500 tarvilikku kivi päevas. Tekst on muutmata kujul.

Lihtne tsementkivi press

Tsementkivide valmistamiseks on meil seni tarvitatud mitmesuguseid käsipresse, missugused oma keeruliste käsitsusviiside ja kulukuse poolest leidnud maal veel vähe kasutamist.

Siin käsitatud press on konstrueeritud ins. A. Braueni poolt nii, et kivide valmistamine sünnib aluslaudadeta.

Press koosneb kolmest osast: välisraam, vaheplaadid ja alusplaat; pääle selle kuulub pressi juurde veel kamm-tampija. Välisraam on valmistatud 4 mm terasplekist, kuna tampija 1-2tollisest lauast, pealt kaetud 1 mm raudplekiga (võib ka ilma). Nagu joonisel näha, saab selle pressiga valmistada korraga kolm kivi, mõõdus 25 sm pikk, 12 sm lai ja 6,5 sm paks. Soovi korral, kui tahetakse valmistada suuremaid kive, võib pressi mõõte vastavalt suurendada.

Pressi väliskere annab lahti käänata kahest nurgast hingede abil (A). Lahtised otsad ühendatakse kahe lingiga (C) nurkraudade pikendatud hammaste (B) külge. Vaheplaatide sisselükkamiseks on väliskeresse tehtud vastavad sisselõiked libamisi lõigatud äärtega ja keskelt 5 mm laiuse vahega, et hõlpsam oleks sisse lükata vaheplaate.

Esiseina tugevdamiseks on külge needitud nurkrauad 2×2×0,3 sm, nii et nurkrauad astuvad päält ja alt 3 mm üle pressi külgservade, millede mööda liigub alusplaat. Viimane on 1 mm paksusest terasplekist käepidemega.

Vormi käsitamine

Vorm asetatakse tasasele alusele, vaheplaadid lükatakse sisse, alusplaat vajutatakse hästi ligi. Vorm täidetakse seguga, tambitakse kinni enne kammi poolega, siis lisatakse veel segu ja tambitakse tampija sileda küljega.

Eriti hoolikalt tulevad nurgad täita; samuti peab jälgima, et kõik vahed saaks ühtlaselt seguga täidetud, vastasel korral keskmine kivi kipub välja tulema paksem ja siis on raske välja tõmmata vaheplaate. Nüüd viiakse vorm tasasele pinnale (laud, põrand, liivaga hästi tasandatud maa jne), tõmmatakse enne aluspõhi, siis vaheplaadid välja, ning võetakse väliskere lingide avamisega lahti, käänatakse ettevaatlikult vormi väliskere kividest eemale, tõstetakse ära ja kivid jäävad kõvenemiseks paigale.

Selle pressiga võib päevas valmistada 300-500 kivi.

Kivide valmistamine

Tsementkivi võib ka talvel külmaga valmistada, kuid soojemas ruumis (rehetoas, karjaköögis, saunas). Väikesed kivid jäävad mahapandud kohale paariks päevaks seisma, neid selle aja kestel niisutades.

Selle järel kantakse poolkõvad kivid virna. Virnas olles tuleb kive edasi kasta, vähemalt kaks nädalat. Ehituseks võib kasutada vaid neid kive, mis on vähemalt kuu aega kivistunud.

Segu valmistamine. Liiv võetakse hästi sõre, vaba savi- ja mullaollusest. Segu tuleb teha muldniiske ka kooseisu poolest vastavalt otstarbele järgmine:

Korstnakivid tehakse segus 1:5 kuni 1:6, so 1 osa tsementi ja 5 kuni 6 osa liiva, siis tulevad kivid tihedad ja pole karta korstnate niiskeks minemist.

Seinakivid tehakse segus 1:7 kuni 1:9, seejärele milline liiv kohapeal saadaval. Sõredama liivaga läheb vähem tsementi. Segusse (vormi sisse) võib panna ka puhtaks pestud kivikillustikku, mis tulevad asetada vormi keskele ja vahed katta hoolikalt seguga.

Suitsulõõride kividele, mis kuumusele lähemal, on parem juurde lisada puhastatud telliskivi tükke.

Vastavalt segule võib 1 pütist tsemendist valmistada 400 kuni 700 kivi. 1000 kivi valmistamiseks läheb vaja 2-2,5 kantmeetrit sõmerat liiva. Tsemendi poolest läheks üks kivi maksma 1,2 kuni 2 senti.

Ehitajal on vara kevadel ehk isegi talvel kohane aeg asuda tarvisminevate ehitusabinõude ja materjalide muretsemisele. Esitatud joonise järele on kerge lasta valmistada maaseppa lihtsat tsementkivide pressi.

Tuleks aegsasti korralda liiva kohale vedu. Kui kohaseid ruume olemas, võib asuda ka talvel juba korstna- ja seinakivide valmistamisele.

Ajakiri Põllumajandus nr 7 1933, Autor A. Väli

Originaalartikkel