30. juunil lõppes järjekordne raamatupidamise aastaaruannete esitamise tähtaeg, ühes sellega ka paljude audiitorite tööaasta kõrghetk. Lausa 47% kõigist aasta jooksul antavatest audiitori aruannetest said esitatud juunis.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis korduvalt muudetud audiitortegevuse reegleid ja piirmäärasid. Mõnede otsuste taga on olnud pikem eeltöö ja põhjalik analüüs (nagu näiteks innovaatiline otsus ülevaatuse töövõtu sisseseadmiseks), mõnede teiste puhul on seda aga väheseks jäänud (nagu näiteks hiljutine aktsiaseltside üldise auditeerimispõhimõtte lõhkumine). Auditeeritud või ülevaatuse läbinud aruannete koondnumbreid analüüsides on märgata mitut oodatud trendi.
Võrreldes perioodidel 2016-17 ja 2017-18 (mõlemad juulist juunini) esitatud audiitori kontrollitud raamatupidamise aastaaruannete koondnumbreid, avaldus alles viimasel perioodil täies mahus viimatise auditeerimise piirmäärade tõstmise mõju. Nimelt hakkasid ettevõtetele, mille majandusaasta oli jaanuar-detsember 2016, kehtima kõrgemad auditeerimise piirmäärad.
Kokku läbisid audiitorkontrolli 2016-17 perioodil 9954 ettevõtet, 2017-18 perioodil aga 8634 ettevõtet. See tähendab 13%-list vähenemist kontrollitud ettevõtete üldarvus. Küll aga hõlmab varasem võrdlusperiood veel selliste aruannete esitamise aega, mil kehtisid vanad auditeerimise piirmäärad. Seega, piirmäärade tõusust tulenev kontrollitud ettevõtete üldarvu kahanemise leidmiseks võrdleme mõlemast aastast perioodi jaanuarist-juunini ja tulemuseks saame 9%. Ülejäänud 4% on osaliselt põhjendatud väikeste aktsiaseltside vabastamisega igasugusest avalikust kontrollist, samuti piirmäärade tõstmisele teatud viitega reageerimisega (näiteks pikemaajalise lepingu olemasolul).
Eestis on sõltuvalt ettevõtte suurusest kohustuslik üks kahest kontrollitüübist – audit või ülevaatus. Võib oodatult tõdeda, et kahanemine on tingitud just vähemate ettevõtete auditeerimisest, samas kui ülevaatuse läbivad varasemast enamad ettevõtted. 2017-18 perioodil kahanes selliste ettevõtete arv, mille raamatupidamise aastaaruannet auditeeriti, 21% võrra, samas kui ülevaatuse läbinud ettevõtete arv suurenes 4%. Tegu on piirmäärade tõstmisel soovitud efektiga – üldiselt säilitada kontrollinõue vähegi suurema tegevusulatusega ettevõtetes, kuid vähendada kontrolli kui sellise ulatust (ülevaatuse protseduurid on piiratumad ning annavad vähem kindlust võrreldes auditi protseduuridega).
Meie audiitorteenuste turgu mõjutavad seadusmuudatused ei ole ainulaadsed, ka naaberriikides on muutusi toimunud ja ka edaspidi toimumas. Näiteks, kui kümmekond aastat tagasi muudeti Rootsis väikeste OÜ-de auditeerimine vabatahtlikuks, on nüüd märgatud selle sammu majanduslikku kahju ning tehtud ettepanekuid vastava nõude taastamiseks. Usutavasti on ka Eestis peatselt käes aeg vaadata tagasi, hinnata ümbruskonna riikide (konkureerivate majanduskeskkondade) otsuseid ning mõtelda, mis on Eesti ettevõtjate, riigi ja majanduskasvu pikaaegse edu õiged lähtekohad.
Audiitorite endi tegevuspõld on loomulikult laiem kui pelgalt raamatupidamise aastaaruannete kontroll. Täpsemaid kokkuvõtteid selle kohta saab teha andmete selgudes augustis, ent eelduslikult peegeldub sealgi globaalne trend – auditeerimise osakaal kõigi osutatud teenuste hulgas väheneb, aina suuremat tähtsust omandavad eritööd, erikontrollid ja nõustamine.
