Efektiivsest auditist

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Audiitorkogu avaldab järgmise sellel aastal arvestusala uurimistööde konkursil eriauhinna pälvinud lõputöö tutvustuse. Konkursil eriauhinna kategoorias "Parim audiitortegevuse alane uurimustöö" pälvinud Roman Budarov käsitleb oma magistritöös pealkirjaga Auditi efektiivsuse suurendamine muutuval audiitorteenuste turul võimalusi audiitori töö efektiivsemaks teostamiseks. 

Audiitorettevõtjatel, kes muu hulgas aitavad tagada majanduskeskkonna usaldusväärsust ning suurendada avalikkuse kindlustunnet, on turumajanduse tingimustes tegutsevate ettevõtjatena täita siiski ka äriline eesmärk — teenida kasumit. Selleks tuleb muuseas arvestada audiitorteenuste turu tendentsidega, muutes vajadusel seniseid äriprotsesse. Audiitorteenuste turu range reglementeerituse tõttu on audiitorettevõtjatel aga raske oma teenustega teistest pakkujatest eristuda, sellest tulenevalt on turul üheks põhiliseks kliendiportfelli suurendamise argumendiks töövõtu hind. Konkurentsi suurendab ka uute tulijate lisandumine turule. Nii tulebki audiitorettevõtjal leida vastus küsimusele, kuidas säilitada ja/või kasvatada ärilist kasumlikkust tingimustes, kus standarditest ja kvaliteedinõuetest tulenevate tegevuste maht suureneb, samal ajal kui hinnatõus on turul oleva hinnasurve tõttu raskendatud. Eelnimetatud tegurid sunnivad audiitorettevõtjaid paratamatult mõtlema sellele, kuidas muuta oma töövõtte efektiivsemaks.

Auditi töövõtu puhul suureneb efektiivsus juhul, kui vajalik kindlus auditeeritava ettevõtte finantsnäitajate adekvaatsuse osas saadakse lühema aja jooksul.

Auditi efektiivsuse suurendamiseks tuleb kindlasti kaaluda nii täpsemat auditi planeerimist, mis vähendab omakorda substantiivsete protseduuride mahtu, kui ka substantiivsete protseduuride teostamise viisi ja lähenemist, mis hoiab kokku aega, andes samas vajaliku kindluse. Seda arusaama toetab fakt, et suur osa auditi töövõtte ebaõnnestub just kehva planeerimise ja ühesuguste protseduuride järjekindla (olukorrast sõltumatu) tegemise tõttu. Auditi efektiivsuse suurendamine parema planeerimise kaudu on aktuaalne ja mõjukas valdkond, kuid see nõuab nii põhjalikku analüüsi kui ka üldist mõtteviisi muutmist, mida aga ei ole võimalik lühemas perspektiivis saavutada. Auditi planeerimise etapil on vaja otsustada ning ka kinnitada vandeaudiitori poolt, millist valimi moodustamise viisi hakatakse kasutama substantiivsete protseduuride valimite moodustamisel. Otsuse kujundamisel on oluline võtta arvesse nii ettevõtte suurust, tehingute homogeensust kui kindlasti varasemat kogemust vastava kliendiga. Võimalusel tuleks valimi moodustamise viise kombineerida, et suurendada audiitori professionaalse kogemuse osa auditis. Sellisel juhul tuleb aga olla tähelepanelik valimi tulemuste tõlgendamisel.

Lisaks on oluline aru saada ettevõttes kehtivatest sisekontrollidest, veendudes esmalt nende olemasolus ja seejärel kontrollide testimisel ka nende toimivuses, mille tulemusel on võimalik vähendada substantiivsete protseduuride mahtu. Kindlasti tuleks meeles pidada, et isegi kui sisekontrolli testi valim ja substantiivse testi valim kokku on suuremad kui viimase valim ilma sisekontrolli testita, on sisekontrollidele tuginemisel pikaajaline efekt, kuna kehtivatele sisekontrollidele saab tugineda ka järgmiste aastate auditites.

Magistritööst selgus, et suurem osa küsitletud audiitoritest täheldab hinnasurvet audiitorteenuste turul mis omakorda sunnib audiitoreid auditi töövõtu hinna languse korral tegema auditit efektiivsemalt, et mitte kaotada töövõtu kasumlikkuses. Samas on audiitorid võtnud seisukoha, et töövõttu hinna langus ei tohi peegelduda töö kvaliteedi langetamises, kuid võib langetada auditi tunnihinda. Kokkuvõttes võib väita, et Eestis tegutsevad vandeaudiitorid loodavad hinnalanguse valguses siiski kindlustada oma kasumlikkust, tehes auditit efektiivsemalt, samal ajal kvaliteeti langetamata.

Kolm peamist valdkonda, kus küsitletud vandeaudiitorid näevad võimalust auditi efektiivsust suurendada olid:

1) auditi planeerimine,
2) ettevõttes kehtestatud sisekontrollide testimine,
3) substantiivsed protseduurid.

Küsitluses osalenud vandeaudiitorite arvates kulub suurem osa auditi töövõtule kuluvast ajast just substantiivsetele protseduuridele ehk vähendades substantiivsetele protseduuridele kuluvat aega, väheneb ka üldine auditi töövõtu ajaeelarve. Lisaks hindasid audiitorid ka ise võimalikuks muuta just substantiivsete protseduuride valdkonda efektiivsemaks. Selleks on nende arvates abiks nii õige valimi moodustamise viisi valik kui ka sisekontrollide testimine, mis võimaldab vähendada substantiivsete protseduuride valimit ja sellest tulenevalt suurendada töövõttude efektiivsust. Vandeaudiitorite teadmised sisekontrollide testimisest on piisavad selleks, et kasutada neid efektiivsuse suurendamiseks.

Magistritöö eesmärgil korraldatud küsitlusest tuli ka terve hulk uut teavet audiitorite hoiakute ja oskuste kohta. Positiivsena võib tuua välja järgmised tähelepanekud:

  • Vandeaudiitorid teavad nii erinevaid valimi moodustamise viise, nende puudusi ja eeliseid kui ka positiivset mõju auditi efektiivsusele.
     
  • Vandeaudiitorid mõistavad, et mittestatistilise valimi moodustamise kasutamisel on vaja seda võrreldes statistilise meetodi rakendamisega rohkem põhjendada.
     
  • Audiitorettevõtjad peavad oluliseks, et vandeaudiitor kinnitab eelnevalt valimi moodustamise viisi.
     
  • Vandeaudiitorid mõistavad, et ettevõttes toimivatest sisekontrollidest on vaja aru saada ja ka nende olemasolus ja toimimises veenduda, selleks, et neid hiljem testida ja nendele tugineda, vähendamaks substantiivsete protseduuride valimi mahtu.
     
  • Vandeaudiitorid mõistavad, et sisekontrollide testimine võimaldab suurendada efektiivsust pikema aja jooksul.

Samas selgusid uurimistulemustest järgmised negatiivsed tähelepanekud, mis takistavad magistritöö autori arvates auditi efektiivsemaks muutmist:

  • 41% küsitlusele vastanutest ei kasuta auditi tegemiseks spetsiaalselt selleks loodud arvutiprogrammi.
     
  • Suur osa audiitorettevõtjaid, kus küsitluses osalenud vandeaudiitorid töötavad, ei ole kindlaks määranud maksimaalset ja minimaalset valimi suurust, nende puudumine aga võib auditi efektiivsuse tõstmist takistada.
     
  • Üsna harva kasutatakse sisekontrollide tuvastamisel ja testimisel siseaudiitori abi.
     
  • Arvestatav osa küsitlusele vastanud vandeaudiitoritest testib sisekontrolle vaid olulise väärkajastamise riskide puhul.
Allikas:  Audiitorkogu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll