Sel varakevadel BDO Eesti ja Norstat Eesti poolt läbi viidud uuringu kohaselt 94% majandusarvestuse teenuste sisseostjatest on rahul oma praeguse teenusepakkujaga ning ei kaalu nende välja vahetamist. Sealjuures 63% vastanutest soovitaks oma senist teenusepakkujat ka sõpradele ja koostööpartneritele. Meie hinnangul on antud näitajad märkimisväärsed. Hea meel on tõdeda, et teenusepakkujad teevad väga head tööd, on ära teeninud usalduse ning suudavad oma klientidele pakkuda lahendusi, mis rahuldavad nende vajadusi.

Statistikaameti andmetel tegutses 2014. aastal Eestis ligi 3000 raamatupidamis- ja audiitorteenuseid pakkuvat ettevõtet ca 5000 töötajaga. Üle kümne töötaja on neist vaid 40 ettevõttes. Viimane on ilmselt ka põhjus, miks Eesti keskmised ja suured ettevõtted kasutavad täna rohkem väiksemaid majandusarvestuse teenusepakkujaid. Uuringus palusime ettevõtetel kirjeldada oma teenusepakkujat läbi töötajate arvu ning küsitlusest selgus, et 50% teenusepakkujatest on 1-5 töötajaga, 9% on 6-10 töötajaga ning 31% teenusepakkujal on rohkem kui 10 töötajat.

Samuti soovisime nii teenust kasutavatelt ettevõtetelt kui ka neilt kes täna teenust sisse ei osta teada, mis on olnud või oleks majandusarvestuse teenuse sisseostmisel peamised tegurid teenusepakkuja valikul:

• ligi 80% vastajatest pidasid teenusepakkuja valimisel kõige olulisemaks kriteeriumiks teenuse kvaliteeti, korrektsust ja tähtaegadest kinnipidamist;
• ligi 70% vastajatest hindasid kõrgelt teenusepakkuja kontaktisikuga koostöösujuvust;
• 65% neist pidasid eriti oluliseks oskuste taset ning ka teenuse käivitamise sujuvust;
• ca 60% pidasid oluliseks teenusepakkuja võimekust pakkuda aruandluse kujundamist kliendi vajadusest lähtuvalt, valdkonna tundmist ning teenusepakkuja süsteemide võimekust integreeruda ettevõtte süsteemidega. Kusjuures valdkonna tundmine oli pigem olulisem juba teenust kasutavatel ettevõtetel, seega nemad on ilmselt mõistnud, et sektorit, milles nad tegutsevad peavad tunduma ka nende partnerid, et head teenust pakkuda.

On üsna tavapärane, et teenuse pakkumise küsimisel keskendutakse hinnale, kuid nagu küsitlus näitas, siis ülaltoodud punktides ei peegeldu üldse hinna olulisus. Ettevõtte juhtidele on palju olulisemaid kriteeriume, mis annavad neile meelerahu. Väga hea ja väga odav ei ole üheaegselt võimalik. Odava puhul on vaja kuskilt kokku hoida, et teenust suudetaks pakkuda, mistõttu näiteks raamatupidamisteenuse pakkujad loobuvad tihti vastutuskindlustusest, täiendõppest jne. Ehk, et meie soovitus siinkohal oleks teenusepakkuja valikul tutvuda esmalt teenuse pakkujate võimekuse ja suutlikkusega, samuti kindlasti inimestega, kes oleks potentsiaalsed teenuse osutajad ning alles siis juurde tuua hinna komponent.

Uuringust selgus veel, et täiesti ebaoluliseks peetakse teenusepakkuja asukohta, mis tänapäeva digiajastul on tegelikult iseenesest mõistetav. Võrguühiskonnas ei pea raamatupidaja istuma kõrvaltoas, et koostöö hästi sujuks ja kõik kiired küsimused ka kiire vastuse saaksid. Mõnevõrra üllatas aga see, et ligi pooled vastanutest pidasid ebaoluliseks teenusepakkuja võimekust pakkuda oma teenuseid rahvusvaheliselt. Samuti peeti ebaoluliseks meeskonna suurust. Ehk, et saadud vastused tekitasid küsimuse, kas Eesti keskmised ja suured ettevõtted, kellel tegelikult peaks tulema ette ka rahvusvahelist majandusarvestust puudutavaid küsimusi, peavad lihtsamaks suhelda ise otse väliste teenusepakkujatega, samas kui Eestist oleks neil samamoodi võimalik läbi rahvusvaheliste teenusepakkujate saada piirideülest tuge? Lisaks on mõnevõrra raske ette kujutada, et teenuspakkuja üks inimene suudab katta kõiki ettevõtte jaoks vajalikke majandusarvestust puudutavaid küsimusi. Tunduks loogiline, et mida suurem on ettevõte, kellele teenust osutatakse, seda suurem peaks olema teenust osutav meeskond. Sest ainult niiviisi on ettevõttel võimalik kaasata rohkem ja paremaid teadmisi oma protsessidesse. Meenutades meie eelmist sama sarja artiklit, teenuse sisseostmise eesmärgiks on tagada parim ligipääs oma ala spetsialistidele ning mida suurem meeskond, seda paremini see eesmärk täidetud on. Oluline peaks olema ka teenusepakkuja sisene spetsialiseerumine, näiteks algdokumente ei pea sisestama pearaamatupidaja kogemusega raamatupidaja või maksualaseid teemasid ei pea valdama detailideni pearaamatupidaja. Kuigi meeskonna suurus ja rahvusvahelisus võivad esmapilgul tunduda ebaolulistena peaks ettevaatavalt ka sellele mõtlema teenusepakkujat valides.

Küsitluses palusime me välja tuua, mis ootused Eesti keskmisel ja suurel ettevõtjal teenusepakkujale tulevikuks on ning sealt joonistusid välja kolm väga olulist märksõna:

• automatiseeritus,
• süsteemide integreerituse võimekus,
• väljendusvõimekus.

Üks vastanu oli toonud ka välja, et tema sooviks oleks võimalusel raamatupidajat noorendada. Seda on muidugi raske ellu viia, aga nende kolme olulise komponendi osas mõnel teenusepakkujal juba võimekus on. Peab oskama vaid oma ootusi teenusepakkuja osas konkreetsemalt sõnastada.