Maksumuudatused yle Eesti
Pühapäev, 22. Oktoober
 

Muudatused audiitorkontrolli regulatsioonis: hea, paha ja inetu

Autor
Märt-Martin Arengu
Audiitorkogu president

Eesti audiitorid on ootamisega harjunud. Esimest audiitortegevuse seadust tuli oodata ligi kümme aastat. Sestap pole iseenesest ka märkimisväärne, et kui Euroopa Liidu n.-ö uus auditi direktiiv andis liikmesriikidele kaks aastat oma õigusesse vajalike muudatuste sisseviimiseks, tähtajaga juuni 2016, siis valitsusse jõudis vastav eelnõu alles märtsis 2017 pärast Euroopa Komisjoni trahvihoiatust.

Sealt edasi oli protsess juba tempokas: 14. juunil võeti Riigikogus kolmandal lugemisel audiitortegevuse seaduse muudatused vastu ning Vabariigi Presidendi 22. juuni otsusega jõustuvad osad neist juba 1. juulist, enamik 1. septembrist.

Veel samal teemal

Seaduseelnõu pealkirjast hoolimata pole tegu pelgalt audiitorite kitsa ringi teemadega, vaid mitmed neist puudutavad ettevõtlussektori halduskoormust ja konkurentsivõimet ning kogu majanduskeskkonna usaldusväärsust. Ühe vana kultusvesterni pealkirja laenates võib öelda, et olulisemate muudatuste hulgas leidub nii häid, halbu kui inetuid.

Kitsam "avaliku huvi" tõlgendus tähendab madalamat halduskoormust

Aastal 2010 toodi seadusesse avaliku huvi üksuse (AHÜ) mõiste ja sellega kaasnevad kohustused suurematele ettevõtetele, omavalitsustele, krediidi- ja kindlustusasutustele. Toona leidis seadusandja, et nende, umbes 200 ettevõtte ja asutuse, tegevuse osas on avalik huvi nii suur, et nood peavad looma täiendava sisemise kontrolliorgani, auditikomitee, mille tegevusega kaasnes märkimisväärne ressursikulu ning reeglina ka kõrgemad auditi tasud. Tänaseks on selgunud, et nii koormavate meetmetega avaliku huvi kaitsmine pole enamike subjektide puhul siiski otstarbekas ning ettevõtjate ja audiitorite veenmise tulemusel on avaliku huvi üksuse määratlust oluliselt muudetud. Alates 1. juulist jääb AHÜ-sid Eestisse vaid umbes 30: börsiettevõtted, krediidiasutused ja kindlustused. Auditi komitee moodustamise kohustus jääb siiski alles ka suurematele riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega ettevõtetele.

Auditi lepingu peab sõlmima kaheks aastaks

Huvitavaks lisanüansiks Eesti ettevõtlusmaastikul on Euroopa õiguse poolt pakutud võimaluse kasutamine kehtestada minimaalseks auditi lepingu kestvuseks kaks aastat. Selle aluseks oli hinnang, et tegemist võiks olla kasuliku sammuga nii avalikkusele, ettevõtjatele kui ka audiitoritele. Avalikkus ja audiitorid võidavad läbi audiitori sõltumatuse suurenemise. Kui seni pole olnud harvad olukorrad, mil ettevõtja survestab audiitorit väljastama ettevõttele soodsamat otsust, tuues esile võimaluse vastupidisel juhul järgnevaks aastaks teine audiitor palgata, siis nüüd see olukord muutub. Ettevõtja omakorda võidab läbi selle, et pikaaegne koostöö ühe audiitoriga on ka talle kasulik – nii ei tule igal aastal uuele inimesele sama baasinfot auditeeritava ettevõtte kohta jagada.

Ettevõtlussektor peab maksma audiitorite järelevalve eest

Kahjuks toob uus seadus kaasa ka uued maksud ettevõtjatele. Nimelt otsustati oluliselt suurendada audiitorite üle teostatava järelevalve maksumust ning jätta selle eest tasumine ettevõtjatele, keda audiitor kontrollib. Praegune kulu audiitorite järelevalvele on mõistlikus suurusjärgus ja see kaetakse riigieelarvest. On selge, et küsimuses, kas avalikes huvides tehtava järelevalve peaks kinni maksma kogu ühiskond, mis audiitortegevuse poolt tekitatavast ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusest võidab või 8000 suuremat Eesti ettevõtjat, on tegu poliitilise valikuga. Antud juhul tehti valik viimase kasuks, kuigi seadusesse jäi alles ka võimalus riigieelarvest järelevalvesse panustada. Seadusandja selgitused küsimusele, miks peab järelevalve turuosaliste jaoks enam kui kaks korda kallinema, olid üldsõnalised. Vaatamata Audiitorkogu ettepanekutele ei lisatud seadusele ka mehhanismi, mis sunniks järelevalve korraldamisel ka kuluefektiivsusele mõtlema.

Viimase hetke muudatused on inetud

Ülaltoodud muudatused on need, mis ettevõtjaid tegelikult enim mõjutavad, seega oli asjaomaste jaoks üllatav Riigikogus seaduse kolmanda lugemise ajal eelnõud tutvustanud majanduskomisjoni juhi Aivar Koka sõnavõtt, kes nimetas seaduse suurimaks saavutuseks 1500-le väiksemale aktsiaseltsile aastaaruande auditeerimise vabatahtlikuks muutumist (osadel neist säilib küll ülevaatuse kohustus).

Tegemist oli muudatusega, mis lisati eelnõusse vahetult enne selle teist lugemist 7. juunil, muudatuse osas puudus igasugune sisuline debatt ning mõjuanalüüs ja seetõttu ei toetanud seda ei audiitorid ega eelnõu koostanud Rahandusministeerium.

Kõnealune muudatus on halb, kuna vähendab aktsiaseltsi kui institutsiooni usaldusväärsust ning inetu on asjaajamise viis, kuidas see muudatus ära tehti.

Eestis tegutsevad ettevõtjad valdavalt kas läbi aktsiaseltside või osaühingute. Need ühingu liigid on paljuski sarnased, ent esimese oluliselt suurem usaldusväärsus ärisuhetes tugineb neljale tegurile: suurem kohustusliku sissemaksega kapitalinõue, kohustuslik kolmeastmeline juhtimisstruktuur, kohustus aktsiate märkimiseks keskregistris ning kohustuslik audiitorkontroll. Piltlikult öeldes saab näha, kuidas nüüd kolme rattaga jäänud auto edasi sõidab ning kui tuleb kraavi- või otsasõit, on selgitamist palju, juhul kui asjaosalised ikka võimelised selgitusi andma on.

Ettevõtlus aktsiaseltsi vormis pole ühelegi ettevõtjale kohustuslik, vaid see on vabatahtlik. Sellega kaasneb pakett õigusi ja kohustusi. Tõsi on see, et Eestis pole vähe neid aktsiaseltse, mille tegelik äritegevus ei nõua selleks aktsiaseltsiks olemist vaid vabalt võidakse toimetada ka osaühinguna. Tihtilugu on audiitorid need, kes seda ka ettevõtjatele soovitavad ning äriühingu juriidilise vormi muudatuse aitavad vormistada.

Samavõrra murettekitav kui ilma mõjuanalüüsita tehtud muudatus ise, on ka muudatuse võimalik põhjus. Kahtlemata võis majanduskomisjoni esimeest ajendada siiras mure Eesti väikeettevõtjate käekäigu pärast. Aga võib ka olla, et tegu on majanduskomisjoni soovimatusega tegeleda aktsiaseltsi usaldusväärsuse õõnestamise asemel aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise protsessi lihtsustamisega. Küünikud võiksid isegi arvata, et põhjuseks võis olla majanduskomisjoni esimehele kuuluvad neli väikest aktsiaseltsi, mille kulude kokkuhoidu otsustati eelistada majanduskeskkonna usaldusväärsuse säilimisele.

Artikli algul viidatud kultusvesterni lõpuks saavutati eesmärk: hea sai varanduse, paha hukkus ja inetu sai õppetunni. Loodame, et tulevaste audiitorkontrolli seadusandluse muudatuste puhul enam spagetivesterni analoogiaid pole vaja tuua – režissöör Sergio Leone looming pakub selleks võimalusi küll.

Artikkel ilmus pealkirja all "Halb muudatus, inetu vormistus" 30. juuni 2017 Äripäeva trükiväljaandes

  • Autor: Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu president
  • Allikas: Audiitorkogu
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Mõned tähelepanekud raamatupidajate konverentsilt 19.10.2017

    Kolmapäeval, 18. oktoobril 2017. a toimus juba seitsmendat korda RMP Eesti OÜ ning Koolitus- ja konverentsikeskuse koostöös raamatupidajate konverents "Teejuht 2018. aastaks". Konverentsil kõneldi nii maksumuudatustest, mis tuleval aastal jõustuvad, kui k ...
    Loe edasi..

  • Aasta raamatupidaja 2017 on REBECCA LIIS ARMUS 19.10.2017

    Kolmapäeval, 18. oktoobril 2017. a toimunud Eesti raamatupidajate konverentsil "Teejuht 2018. aastaks" kuulutati juba neljandat korda välja aasta raamatupidaja.Aasta raamatupidaja valimisega soovivad korraldajad väärtustada raamatupidaja ametit ning pöörata tähelepanu raamatupidajatele, kes on märkimisväärselt aidanud kaasa kogu valdkonna või oma ettevõtte arengule ja edule.Aasta raamatupidaja nominentideks olid SimplBooks OÜ pearaamatupidaja Reelika Riives-MägiKarsgemi OÜ juhatuse liige ja raamatupidaja Rebecca Liis ArmusEstravel AS müügikontrolli ja arvelduste osakonna juht Eret Pappel
    Loe edasi..

  • Eestis on vahendatud juba üle miljoni universaalse e-kviitungi 18.10.2017

    Seoses e-kviitungi kiire populaarsuse kasvuga on Eesti esimene e-kviitungi võimekusega ettevõte väljastanud veidi rohkem kui kuu ajaga juba üle kolmesaja tuhande digitšeki. Kokku on Eestis genereeritud e-kviitungi lahenduse valmimisest alates üle miljoni unikaalse e-kviitungi.
    Loe edasi..

  • Väiketootjad said lisastiimuli e-arvete kasutuselevõtuks 17.10.2017

    Riigiasutused ja paljud kaubandusketid nõuavad arvete esitamist masinloetaval kujul. E-arvete operaator Telema ja start-up Investly pakuvad nüüd koos lahendust, et e-arvetest saaksid kasu ka väiksemad tootjad ja ettevõtted. Eelkõige puudutab see näiteks toidu- ja joogitootjad.
    Loe edasi..

  • 2017. a parimad arvestusala uurimistööd said auhinnad 17.10.2017

    Reedel, 13. oktoobri õhtul kuulutati välja järjekordsed arvestusala uurimistööde konkursi võitjad ja anti üle rahalised preemiad, kokku enam kui 3700 euro väärtuses. Tänavu juba viiendat aastat toimunud konkursile esitati kokku 37 Eesti kõ ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
siseeeskiri
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249023  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017