Riigikogu võttis neljapäeval, 10. detsembril kolmandal lugemisel 65 poolthäälega vastu raamatupidamisseaduse muutmise seaduse, mis võtab üle Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivi ning võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatel esitada senisest lühem majandusaasta aruanne.
Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (65 SE) kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadus annab selged kriteeriumid, kes on mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja ning mis on väike konsolideerimisgrupp, keskmise suurusega konsolideerimisgrupp või suur konsolideerimisgrupp.
Samuti annab seadus võimaluse mikro- ja väikeettevõtjatel esitada senisest lühem majandusaasta aruanne. Seaduse järgi koosneb mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Nii ei pea mikro- ja väikeettevõtjad enam esitama näiteks tegevusaruannet.
Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad on kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige.
Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Eelnõu kohaselt on mikroettevõtjal võimalus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikesest bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. Väikeettevõtja võib esitada majandusaasta aruande, mis koosneb pikast ja detailsest bilansist, kasumiaruandest ning kuni üheksast lisast, millede täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Väikeettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet.
Eelnõus sätestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue, et suurettevõtjast börsiettevõtja peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama juhtorganites rakendatavat mitmekesisuspoliitikat ning selle tulemusi. Samuti peab suurettevõtja, kes on avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv on üle 500, tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi.
Uus raamatupidamisseadus lähtub Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivist, mille eesmärk oli üle kogu Euroopa vähendada aruandluskohustust väikeettevõtetele, mille vastu Eesti pikalt seisis. Riik käis direktiivi pärast ka Euroopa kohtus, kuid kaotas vaidluse.
