Riigireform arvestusteenuse valdkonnas käib täie hooga

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tugiteenuste konsolideerimisega on Eesti avaliku sektoris tegeletud juba aastaid. Kõige rohkem tähelepanu pälvinud algatused selles vallas on olnud riigi hallatava kinnisvara üleandmine Riigi Kinnisvara ASile ning erinevate ministeeriumite haldusalas loodud asutused infotehnoloogiliste teenuste pakkumiseks. Lisaks neile on alates 2009. aastast tegeletud ka finants- ja personaliarvestuse koondamisega ühtsetesse teenuskeskustesse, seda nii valitsemisalade sees kui ka ministeeriumite ülesesse teenuskeskusesse – Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Kuidas on arvestusteenuse konsolideerimine edenenud ning millised plaanid on selles valdkonnas veel? Seda uurisimegi Riigi Tugiteenuste Keskuse juhatajalt Tarmo Leppojalt.

Kellele ja milliseid teenuseid Riigi Tugiteenuste Keskus osutab?

RKT pakub hetkel finants-, personali- ja palgaarvestuseteenust Riigikantseleile ning seitsmele ministeeriumile 11-st. Personali- ja palgaarvestuse klientideks on ka Siseministeerium ning veel kolm selle valitsemisala asutust. Lisaks arvestusteenusele haldab RTK ka erinevaid riigiasutuste poolt kasutatavaid infosüsteeme – ühtne raamatupidamis- ja personaliarvestuse tarkvara SAP, sellega seotud aruandluskeskkond SAP BusinessObject ning Riigitöötaja Iseteenindusportaal. Nimetatud rakendusi kasutavad pea kõik riigiasutused – esimest kahte 96% ning iseteenindusportaali 94%. Lisaks nimetatud teenustele peame arvestust riigi kui terviku raamatupidamise üle, haldame kohtumenetlusest ja maa järelmaksuga müügist tekkinud nõudeid, hoiame üleval saldoandmike infosüsteemi, vahendame riigiasutustele e-arvete menetluskeskkondasid ning alates sellest aastast korraldame ka riigihankeid.

Kas teenuse saajate ringi on plaanis ka laiendada?

Eelmise aasta mais tegi Vabariigi Valitsus otsuse, mille kohaselt koondatakse kõigi ministeeriumite finants- ja personaliarvestus hiljemalt 2017. aasta esimese kvartali lõpuks RTK-sse. Oleme kõigi ministeeriumitega leppinud kokku ajakava teenuste üleandmiseks ning alustanud ettevalmistusi teenuse sujuvaks üleandmiseks. Järgmisena annavad oma arvestusteenuse RTK-le üle Välis- ja Siseministeerium ning järgmise aasta aprillis ka Haridus- ja Teadusministeerium. Kaitseministeeriumi arvestusteenus jääb esialgu valitsemisalasse.

Pakume hetkel teenust ainult riigiasutustele, kuid oleme mõelnud ka riigi sihtasutustele ning avalik-õiguslikele institutsioonide teenindamisele. See, kas nimetatud teenuse vastu oleks huvi ning kuidas teenust oleks võimalik osutada, vajab veel täiendavalt analüüsimist.

Millised on teie tulevikuplaanid riigihangete korraldamise valdkonnas?

Tegemist on meie jaoks suhteliselt uue teenusega, mille pakkumisega alustasime alles selle aasta algusest. Praegu oleme korraldanud Riigikantselei hankeid, kuid alates selle aasta juulist hakkame hankeid läbi viima ka Justiits- ja Rahandusministeeriumi asutustele. Samuti oleme nimetatud teenust valmis pakkuma teistele huvitatud ministeeriumitele.

Lisaks üksikhangete korraldamisele oleme valmistamas ette ka kõigi riigiasutuste üleste ühishangete korraldamist alates 2017. aasta algusest. Esimese hankeobjektina on koalitsioonipartnerid näinud vajadust sõiduautode ühise hankimise järele. Ülejäänud ühiselt hangitavad kaubad ja teenused on plaanis kõigi ministeeriumitega kokku leppida käesoleva aasta jooksul. Hangete konsolideerimise eesmärgiks on eelkõige soodsama ühikuhinna saavutamine ostetavatel kaupadel ja teenustel tänu suurematele mahtudele. Samuti usume hangete läbiviimise kvaliteedi tõusu, mis väljendub ostja vajadustele vastavates hankelepingutes ning hangetega kaasnevate vaidluste vähenemises.

Mida kujutab endast Riigitöötaja Iseteenindusportaal?

Nagu selle nimigi ütleb, on tegemist veebipõhise keskkonnaga, kus riigiasutuste töötajad saavad mugavalt ja kiirelt planeerida oma puhkuseid, menetleda lähetusi, võtta vastu, näha ja tagastada temale üle antud vara ning korraldada oma koolitustegevusi. Portaali toimimisloogika on lihtne: kui inimene soovib minna näiteks puhkusele, siis varasemalt tähendas see paberil või dokumendihaldussüsteemis avalduse tegemist, selle kooskõlastamist asendajate ja juhtidega ning lõpuks kellegi lisatööd selle arvestussüsteemi sisestamisel. Iseteenindusportaalis saab töötaja oma puhkuse info ise sisestada, sealtsamast liigub see automaatselt asendaja ja ülemuseni ning peale puhkuse kinnitamist liiguvad selle andmed automaatselt personaliarvestusprogrammi.

Kasutajatelt saadud tagasiside portaalile on olnud väga positiivne, seda nii töötajate endi, kui ka teenuste haldurite poolt. Portaali kasutuselevõtuks on huvi üles näidanud ka Tallinna linn. Tulevikus on plaanis portaalis välja arendada teenused ka majanduskulude taotluste menetlemiseks, isikuandmete haldamiseks ning erinevate töötajalt tööandjale edastatavate taotluste (näiteks tervisepäevad) menetlemiseks. Häid ettepanekuid portaali edasiarendamiseks oleme saanud mitmetelt riigiasutustelt.

Mis on tugiteenuste konsolideerimisest riigis paremaks muutunud?

Konsolideerimise eesmärgiks on olnud nii teenuse kvaliteedi tõus kui ka suurema efektiivsuse saavutamine. Oleme nüüd juba kolmel aastal küsinud oma klientidelt tagasisidet pakutavatele teenustele läbi kliendiuuringu. Hea meel on tõdeda, et kogu selle aja jooksul on nende rahulolu RTK pakutavate teenustega kasvanud. Eelmisel aastal oli keskmine rahulolu teenustega 8,3 palli 10-st. Võrreldes esimese aastaga on see tõusnud 0,7 palli võrra. Lisaks klientide positiivsele tagasisidele on arvestusteenuse konsolideerimise positiivset mõju arvestuse kvaliteedile märkinud ka Riigikontroll.

Konsolideerimine on muutnud teenuse korraldust ka efektiivsemaks. Kolme aastaga on RTK arvestusteenuse osutamisega seotud töötajate arv vähenenud 32%. Näeme, et tööprotsesside lihvimise ning uute funktsionaalsuste lisandumisega kasutatavates infosüsteemides on tööaega võimalik veelgi kokku hoida. 

Tänaseks oleme saavutanud kindluse tugiteenuste keskse osutamise mudel sobib riigiasutustele sama hästi, kui eraettevõtetele. RTK positiivse kogemuse vastu on tuntud suurt huvi ka teiste riikide poolt. Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) on Eesti kogemuse kirjeldanud ka oma avaliku halduse parimate praktikate kogumikus.

Milliseid uusi väljakutseid näete riigi tugiteenuste arendamise valdkonnas tulevikus?

Kõigil riigiasutustel seisab lähiajal ees suurem muudatus eelarvestamise valdkonnas. Nimelt on riigis kokku lepitud üleminekus tekkepõhisele eelarvele alates 2017. aastast ning programmipõhisele eelarvele 2020. aastal. Nimetatud muudatus toob endaga kaasa uusi väljakutseid nii raamatupidamises kui ka selleks kasutatavas tarkvaras. Meie jaoks on positiivne ka riigi plaan alates 2017. aastast minna üle täisdigitaalsele arvete vahetamisele era- ja avaliku sektori vahel.

Näeme riigile suurt võimalust ka nõuete haldamise senisest suuremas konsolideerimises. Maksu- ja Tolliameti ning RTK koostöös välja arendatud nõuete administreerimise programm (NAP) pakub võimalust automatiseerida mitmeid toiminguid, mida paljud asutused teevad seni käsitsi. Järgmisest aastast käivituva elatisabi nõuete haldamiseks on plaanis nimetatud tarkvara kasutusele võtta.

Potentsiaali efektiivsemaks tegevuseks näeme ka osade personalijuhtimise funktsioonide – näiteks koolituste korraldamine ja värbamine – korraldamises keskse teenusepakkuja poolt. Esmast huvi nimetatud teenuste väljaarendamiseks on riigiasutuste poolt juba üles näidatud.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll