Rahandusministeerium koostab järgmise aasta riigieelarve tekkepõhiselt, mis on senisest kassapõhisest eelarvestamisest usaldusväärsem ning annab parema ülevaate raha kasutamisest.
"Tekkepõhine eelarve võimaldab maksumaksja raha kasutada efektiivsemalt ja läbipaistvamalt kui seni kasutatud kassapõhine eelarve," ütles rahandusminister Sven Sester. "Peame aru saama riigi kohustustest, kui need tekivad. Samuti peab meil olema võimalikult hea ülevaade riigi varast. Tekkepõhine eelarvestamine on pika aja vältel end tõestanud eraettevõtluses."
Praegu riigieelarves kasutatav kassapõhine arvestus põhineb tehingute kajastamisel vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhiselt kajastatakse tehinguid vastavalt nende toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Samuti paraneb võrreldavus eri eelarveperioodide vahel.
Tekkepõhine riigieelarve on usaldusväärsem, kuna kajastab täpsemalt otsuste majanduslikku sisu. Tekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, millal toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine. Erinevalt kassapõhisest eelarvest sisaldab tekkepõhine eelarve ka selliseid kulusid, millega ei kaasne raha väljaminekut, näiteks põhivara amortisatsioon.
Kui kassapõhine eelarvestamine ja finantsarvestus keskendub ainult rahale, siis tekkepõhine võtab arvesse tehingute kogumõju maksumaksja jaoks, sealhulgas ka mitterahalist mõju. See võimaldab riigil ja maksumaksjatel paremini hinnata nende mõju. Sealhulgas saab tekkepõhine eelarvestamise toel paremini võrrelda riigi erinevaid teenuseid omavahel ja erasektori teenustega.
Suurem osa rahvusvahelist fiskaal- ja finantsstatistikat, sealhulgas eelarve ülejäägi või puudujäägi andmed, tuleb koostada tekkepõhiste andmete põhjal. Tekkepõhine eelarvestamine võimaldab siin vähendada tehtavat tööd, kuna aruandlus ja alusandmete koostamine muutub lihtsamaks ja vähem töömahukaks.
Eesti kuulub tekkepõhise eelarvega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka. Tekkepõhist eelarvet oli OECD andmetel rakendanud 2013. aastaks täielikult üksnes kolm riiki: Uus-Meremaa, Austraalia ja Suurbritannia.
Eesti avalik sektor läks 2004. aastal üle tekkepõhisele raamatupidamisele, olles üks esimesi riike maailmas, mis rakendas avalikus sektoris puhtalt tekkepõhiseid rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) tuginevaid arvestuspõhimõtteid. Üleminek tekkepõhisele eelarvestamisele seab eelarvestamise ja raamatupidamise samadele alustele.
Riigieelarve on seni olnud kassapõhine, kuid ministeeriumid ja asutused on läinud tekkepõhisele eelarvele üle järk-järgult. Esimesena on alates 2010. aastast alates tekkepõhist eelarvet asutusesiseselt kasutanud politsei- ja piirivalveamet, samuti on maanteeameti asutusesisene eelarve tekkepõhine.
Rahandusministeerium on hinnanud tekkepõhisele eelarvele üleminekut koostöös konsultatsiooniettevõttega AS PricewaterhouseCoopers, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid ning hinnati teiste riikide tekkepõhise eelarve kogemusi Uus-Meremaa, Austraalia ja Austria näidetel.
