Sotsiaalne audit

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Audiitorkogu tutvustab selle aasta arvestusala uurimistööde konkursi parimaid töid, mis seotud audiitortegevusega. Esimesena avaldame konkursil eriauhinna kategoorias "Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus" pälvinud Chrislin Nestra magistritöö, pealkirjaga "Sotsiaalse auditi läbiviimist mõjutavad tegurid Eestis".

Kokkuvõte magistritööst

Rahvusvahelised ettevõtted on järjest rohkem hakanud pöörama tähelepanu lisaks võimalikult headele finantsnäitajate saavutamisele ka sotsiaalse tegevusega seotud aspektidele. 29.04.2014 võttis Euroopa Ülemnõukogu vastu liikmesriikidele adresseeritud mittefinantsaruandluse avalikustamist käsitleva direktiivi 2014/95/EL. Direktiivi eesmärk on suurendada Euroopa Liidu ettevõtjate läbipaistvust ja tulemuslikkust keskkonna- ja sotsiaalküsimustes ning seeläbi aidata tõhusalt kaasa pikaajalise majanduskasvu ja tööhõive tagamisele. Direktiiv, millega Euroopa Komisjon täiendas olemasolevat raamatupidamisalast õigusakti (direktiiv 2013/34/EL), parandab teatavate suurettevõtjate läbipaistvust sotsiaalsete ja keskkonnaalaste küsimuste osas eriti riikides, kus sotsiaalse auditi läbiviimise tava veel puudub, sealhulgas Eestis.

Sotsiaalse auditi mõiste on maailmas kasutusel olnud juba ligikaudu 80 aastat. Euroopa Liidu tasandil muutus ettevõtte sotsiaalse vastutuse teema oluliseks pärast 2010. aastal toimunud Lissaboni tippkohtumist. Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodi organisatsioon, mis tegeleb ettevõtte sotsiaalse vastutuse probleemidega Euroopas ja edendab riikidevahelist kogemuste vahetamist. Ei ole olemas ühte üldtunnustatud definitsiooni ettevõtte sotsiaalse vastutuse mõistele, kuid aastakümnetepikkuse aja jooksul on välja kujunenud ülemaailmselt aktsepteeritavad põhitõed. Euroopa Liit defineerib ettevõtte sotsiaalset vastutust järgnevalt: ettevõte keskendub oma tegevuses sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele probleemidele ning on vastastikuses suhtluses huvigruppidega. Organisatsioon Business for Social Responsibility määratleb ettevõtte sotsiaalset vastutust kui edukat äritegevust, mille käigus austatakse moraalseid väärtuseid ning inimesi, kogukonda ja keskkonda. Maailma Panga definitsiooni kohaselt on ettevõtte sotsiaalse vastutuse mõiste seotud ettevõtete ja oluliste huvigruppide vahelise suhtega. Sealjuures tuleb järgida seaduseid ja regulatsioone, austada inimkonda, kogukonda ja keskkonda.

Sotsiaalse auditi läbiviimisel ja dokumenteerimisel on ettevõtetel vaba valik, mis ulatuses ja millist informatsiooni nad aruannetes kajastavad ja avalikustavad. Sotsiaalse auditi läbiviimist ei reguleeri seadused, kuid aruandluse lihtsustamiseks on välja antud mitmeid sotsiaalse auditiga seotud standardeid ja juhiseid, mille järgimine ja rakendamine on vabatahtlik. Sotsiaalse vastutuse aruanne võib olla osa finantsaruandest või eraldiseisev aruanne. Oluline on, et seal oleksid kajastatud olulised sotsiaalsed probleemid ja nendega tegelemise viisid.

Rahvusvaheline Aruandlusalgatus (GRI) on organisatsioon, mille eesmärgiks on ettevõtete jätkusuutlikkuse edendamine eetilise ja lugupidava käitumise kaudu keskkonna vastu. GRI töötas välja aruandlussüsteemi, mille järgi ettevõtted saavad juhinduda oma sotsiaalse vastutuse aruannete koostamisel. Organisatsiooni peamine eesmärk oli ühtlustada aruannete koostamist ettevõtete seas ja luua vaba ligipääs standarditele, et võrrelda ja analüüsida ettevõtete sotsiaalseid tegevusi. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse olemust peegeldab kõige paremini sotsiaalse vastutuse standard ISO 26000, mille avaldas 2010. aasta novembris Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon. Selle rohkem kui 100-leheküljelise standardi eesmärk on anda juhiseid, kuidas ühendada sotsiaalselt vastutustundlik käitumine organisatsiooni tegevusega ja seeläbi maksimeerida organisatsiooni panus jätkusuutlikusse arengusse. Standard rõhutab, et sotsiaalselt vastutustundlik käitumine peab olema osa organisatsiooni strateegiast. SA8000 on esimene sotsiaalse vastutuse standard, mis käsitleb töötajate õiguseid. Standard defineerib miinimumnõuded töökoha tingimustele, mida peavad täitma ettevõtted ja nende tarnijad. Standardi suurimaks eeliseks peetakse auditeeritavust. SA8000 sertifikaat annab ettevõttele mitmeid olulisi eeliseid. Näiteks parandab see ettevõtte mainet, motiveerib töötajaid, parandab juhtide ja töötajate vahelist suhtlemist, muudab ettevõtte atraktiivsemaks investoritele ja klientidele, parandab konkurentsivõimet ning muudab kogu ettevõtte tegevuse läbipaistvamaks.

Sotsiaalse auditi läbiviimise protsess koosneb kuuest etapist ning selle tulemiks on audiitori poolt kontrollitud sotsiaalse vastutuse aruanne, kust saab kindluse avalikustatud andmete õigsuse ja usaldusväärsuse kohta. Aruande ülevaatajaks ei pea olema klassikaline audiitor(ettevõte), vaid selleks võib olla ka näiteks sertifitseerimisasutus või konsultatsioonifirma. Sageli saab nende käest isegi usaldusväärsema teenuse, kui suurelt audiitorbüroolt. Igatahes on oluline sotsiaalse vastutuse aruande audiitori valimisel veenduda, et omatakse asjakohaseid teadmisi ka sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas ning kasutatakse õigeid töömeetodeid. Selliselt käitudes võib kindel olla, et auditeeritud aruanne vastab ettevõtte ja huvigruppide ootustele.

Sotsiaalse auditi läbiviijate arv Eesti ettevõtete seas on väike ning selle põhjuseks on teadmise puudumine sotsiaalse auditi läbiviimise võimaluse olemasolust. Kuigi enamik ettevõtjatest teab enda hinnangul, mida tähendab sotsiaalne vastutus, hinnatakse ühiskonna teadlikkust sotsiaalsest auditist Eestis väga madalaks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et Eestis puuduvad värsked uuringud ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja sotsiaalse auditi teemal, samuti on väga vähe sellealast kirjandust.

Eesti ettevõtetel on huvi sotsiaalse auditi valdkonna vastu, kuid informatsiooni selle kohta on raske saada. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis on minimaalselt audiitorbüroosid, mis pakuvad sotsiaalse auditi teenust. Audiitorbüroode esindajad on tunnistanud, et neil puuduvad kompetentsed töötajad vastava teenuse osutamiseks, samuti on probleemiks ajalise ressurssi puudus. Probleemi lahenduseks võiks olla Eesti audiitorite koolitamine nende välisriikide audiitorite poolt, kus on sotsiaalse auditi teenuse pakkumisega tegeletud pikemat aega (nt Rootsi). Ajalise ressursi probleemi lahenduseks võiks olla uute audiitorite väljakoolitamine, kelle ülesandeks oleks ainult sotsiaalse auditi teenuse osutamine. Kui audiitorid valdavad sotsiaalse auditi põhimõtteid, siis saavad nad tõsta ka enda klientide teadlikkust.

Teine oluline roll inimeste teadlikkuse tõstmisel on riigil, kes senini ei ole panustanud sotsiaalse auditi valdkonna edendamisse. On mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas riik saaks edendada ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtete rakendamist ja sotsiaalse auditi läbiviimist Eesti ettevõtetes. Esiteks on oluline teha teavitustööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Seda võib teha erinevate kampaaniate vormis, kus tutvustatakse sotsiaalse auditi olemust ja läbiviimise protsessi ning vastatakse tekkinud küsimustele. Teiseks, riik võiks kaaluda eraldi organisatsiooni loomist, mille ülesanne oleks sotsiaalse auditi valdkonna edendamine Eestis. Lisaks võiks kaaluda, kas ja milliseid soodustusi ja toetusi saab riik pakkuda sotsiaalse auditi läbiviijatele ja sellega alustajatele. Samuti võiks sarnaselt Rootsile eraettevõtetele eeskuju näidata riigiettevõtted (Rootsis on sotsiaalse vastutuse aruande koostamine riigiettevõtetele kohustuslik).

Peamiseks motivaatoriks, mis ajendaks Eesti ettevõtteid sotsiaalset auditit läbi viima, on avalikkuse surve ja finantsnäitajate paranemine. Ettevõtete finantsnäitajaid mõjutada on keeruline, kuid avalikkuse surve tõuseb koos inimeste teadlikkuse tõusuga. Kui teadmised sotsiaalse auditi valdkonnast tõusevad, kasvavad ka huvigruppide ootused ettevõtete tegevuse parendamiseks. Positiivne on, et ettevõtted ise näevad sotsiaalse auditi rakendamise positiivseid mõjusid ja tunnevad selle valdkonna vastu huvi. On tõenäoline, et huvi sotsiaalse auditi valdkonna vastu Eestis järgnevatel aastatel kasvab, kui inimeste teadlikkus sotsiaalse auditi valdkonnast tõuseb ning riik võtab prioriteediks selle valdkonna edendamise.

Allikas:  Audiitorkogu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll