Eile, 6. juulil toimunud Statistikaameti ja andmeesitajate kohtumisel räägiti riikliku statistika tegemiseks kogutavate andmete olulisusest, ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ning sunnirahast.
Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisim aasta andmeid hõlmav statistikatöö, mille põhjal koostab Statistikaamet ettevõtluse ülevaateid ja saab sisendit majanduskasvu hindamiseks. Kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on keskmiselt 80% tema EKOMARi küsimustikust Statistikaametile eeltäidetud ning eeltäitmist on siiani saanud kasutada ligi 88% andmeesitajate puhul. Sellest hoolimata esitab EKOMARi küsimustiku tähtajaks vaid 30% ettevõtetest ning andmete madal laekumine sundis Statistikaametit tänavu esitamatajätjate suhtes sunniraha rakendamise jutuks võtma.
"Kohtumine oli väga konstruktiivne ja ma loodan, et mõlemale poolele kasulik," tõdes Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. "Loodan, et ettevõtete jaoks jäi kõlama, et Statistikaameti eesmärk on andmed õige ajal statistika tegemiseks kätte saada ja laekumise parandamise meetmete seas on sunniraha rakendamine viimane võimalus, mida väga äärmuslikul juhul kasutame," rõhutas Oopkaup.
Oopkaup märkis, et kohtumisel kõlanud ettevõtete ettepanekud võib sisuliselt jagada neljaks:
- riigis uute andmekogumiskanalite väljatöötamise juures võiks andmeesitajad senisest rohkem kaasata;
- Statistikaamet võiks üle vaadata statistikaküsimustike esitamise tähtajad;
- EKOMARi küsimustiku puhul võiks kaaluda äriregistrile esitatava majandusaasta aruande andmete eeltäitmist EKOMARi küsimustikku juba enne kui ettevõtte omanik on majandusaasta aruande allkirjastanud;
- Statistikaameti elektroonilises andmeesituskeskkonnas eSTAT EKOMARi küsimustiku kasutajasõbralikumaks muutmine.
RaiMar Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige ja finantsjuht Marek Jaakson tõdes, et riikliku statistika vajalikkuses ei kahtle keegi. "Samas väikeettevõtte esindajana on minu soov, et ettevõte saaks riigile kõik vajalikud andmed esitada ühes kohas ja soovitavalt korraga," märkis Jaakson ja lisas, et praegu pole tulu, mis väikeettevõte oma tegevusega teenib, proportsioonis selle kuluga, mis erinevatele riigiasutustele andmete esitamiseks kulub. "Leian, et raamatupidamisprogrammist võiks olla võimalus andmed saata otse Statistikaametile," lisas ta.
AS Sertifitseerimiskeskus finantsjuht Reilika Mikk märkis, et eSTATi kohta on Statistikaametil olemas korralik vigade nimistu ja nende vigade parandamine suurendaks andmete tähtajaks laekumist kindlasti. "Kuigi Statistikaametile esitab andmeid ligi 40 000 ettevõtet, ei ole amet kahe aasta jooksul struktuurfondist vajalikku 90 000 eurot eSTATi kasutajasõbralikumaks muutmiseks saanud," sõnas ta. "Üks lahendus võiks olla see, et andmeid esitavad ettevõtjad toetavad oma töötajate halduskoormuse vähendamiseks Statistikaametit mõne euroga ja asi saaks parandatud," pakkus Mikk.
Paide MEK ASi pearaamatupidaja Ulvi Kuusk tõdes, et on kasutanud Statistikaameti andmeid firma turupositsiooni tutvustamiseks juhtkonnale. "Statistikasõbrana ma tean, milleks kogutavaid andmeid kasutatakse ja seetõttu saab EKOMAR ka igal aastal täidetud," märkis ta. "EKOMARi täitmine oleks tunduvalt lõbusam kui Statistikaamet saaks disainiks vahendid, et aruannete sisestamine muutuks esitajale kliendisõbralikumaks," lisas Kuusk.
2016. aastal on EKOMARi andmete esitamise kohustus ligi 8000 ettevõttel. Esitamise tähtaeg jääb sõltuvalt ettevõtte tegevusalast vahemikku 1.-8. juulini.
Infotunni ettekanded:
– Peadirektor Andres Oopkaup: Halduskoormuse vähendamine ja edasised plaanid.
– Peadirektori asetäitaja Allan Randlepp selgitas, mis tingis selle, et tänavu tulime EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja (Miks just nüüd?).
– Andmetöötluse juhtivspetsialist Ilona Ehtla: Sunniraha menetlus Statistikaametis.
