DEKLARATSIOONID
IGASUGUST
Euroopa Liidu lipu heiskamine Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaks
Jõustus 04.05.2017
Planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus
Jõustus 05.05.2017
Seadusega võimaldatakse planeerimisalase tegevuse korraldajal (kohaliku omavalitsuse üksus, Rahandusministeerium või muu valitsusasutus) sõlmida planeeringu (riigi eriplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, detailplaneering) koostamisest huvitatud isikuga leping planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.
Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud (hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine, kooskõlastamine), kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud.
Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest.
Noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seadus
Jõustub 01.07.2017
Seaduse eesmärgiks on suurendada 7-19-aastaste noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses. Seoses sellega nähakse riigieelarvega kooskõlas ette huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus valdadele ja linnadele, et suurendada huvihariduse mitmekesisust ja parandada kättesaadavust.
Seaduse järgi koostavad omavalitsused toetuse kasutamiseks kava, kus näitavad huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu, osalemise võimalusi, kitsaskohti ning tegevusi nende lahendamiseks ning esitavad kord aastas riigile kava täitmise ülevaate.
Eesti Noorsootöö Keskuse ülesandeks saab omavalitsuste toetamine huvihariduse ja huvitegevuse planeerimisel ja elluviimisel, sh kavade koostamisel, ning seatud tulemuste saavutamise hindamisel.
Valdade ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid – noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.
Vedelkütuse seaduse muutmise seadus
Jõustus 01.05.2017, osaliselt 01.09.2018, 01.04.2019, 01.09.2019 ja 01.01.2020
Seadusega võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast. Transpordis tarbitud koguenergia arvutamiseks võetakse arvesse ainult bensiini, diislikütust, maantee- ja raudteetranspordis tarbitud biokütust ja elektrienergiat. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse arvutamisel võetakse arvesse kõikides transpordiliikides tarbitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.
Seadus sätestab tarnijale transpordis kasutatava biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse aastate lõikes ning sellega seoses tarnija õigused ja kohustused.
Julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 01.07.2017
Seaduse peamine eesmärk on korrastada julgeolekuasutuste seaduses teabe varjatud kogumise regulatsiooni, millega tõhustatakse julgeolekuasutuste tööd, tagatakse parem õigusselgus ning põhiõiguste- ja vabaduste kaitse.
Politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) viiakse andmete kogumist ning isiku jälitusteabele juurdepääsu ja politseiteenistusse sobivuse otsustamist puudutavad sätted kooskõlla juba 2013. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku põhimõtetega. Variisiku kasutamise regulatsiooni puhul korrigeeritakse PPVS-s õigusselguse huvides mitte politseiametnikust variisiku kohustusi reguleerivat sätet.
Ühtlasi muudetakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse Teabeameti nimi Välisluureametiks, mis annab paremini edasi asutuse töö sisu.
TOETUSED
Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 "Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks" muutmine
Jõustus 06.05.2017