IGASUGUST
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 05.06.2017
Seaduse eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta sätted, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/104/EL. Sätted reguleerivad nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, kooskõlastatud tegevusest ja ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi.
Seaduse kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Muutub nõuete viivise arvutamise viis, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks saab 5 aastat.
Ühtlasi annab seadus Konkurentsiametile taas õiguse teostada haldusjärelevalvet.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 04.06.2017, osaliselt 01.07.2017 ja 01.01.2018
Seaduse eesmärgiks on lisada keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse alus uue andmekogu asutamiseks keskkonnakomplekslubadega seotud andmete töötlemiseks ja säilitamiseks. Andmekogu nimetus on keskkonnaotsuste infosüsteem ja kavandatud ametlik lühinimetus KOTKAS, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused.
Tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga, mille eesmärk on lihtsustada komplekslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude loaga seotud kohustuste täitmist (sh keskkonnatasude deklareerimine), samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.
Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda põhiliselt eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.
Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus
Jõustub 01.02.2018
Seaduse eesmärk on muuta välisteenistuse seadus paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise määra kehtestamisel.
Ühtlasi on eesmärgiks parandada välisesinduses töötavate teenistujate sotsiaalseid tagatisi, suurendades kogusissetulekus maksustatava palga osakaalu ja vähendades maksuvaba välislähetustasu osakaalu nii, et teenistuja netosissetulek ei vähene.
Hetkel on suurema osa välisesindustes töötavate teenistujate palk 25–30% väiksem kui Välisministeeriumi Tallinnas asuval võrreldaval ametikohal. Välisteenistuses töötava teenistuja kogusissetulek on küll Eestis töötava teenistuja sissetulekust olnud suurem tänu suuremale välislähetustasule, kuid samas on tema sotsiaalsed garantiid põhjendamatult väiksemad. Näiteks on pärast välisesinduses töötamist lapsehoolduspuhkusele jääval vanemal õigus oluliselt väiksemale vanemahüvitisele, kui tal oleks pärast Tallinnas asuval ametikohal töötamist. Sotsiaalmaksuga maksustatava sissetuleku suurusest sõltub ka vanaduspensioni kindlustusosa suurus.
Palk, mis lisanduks välisteenistuses töötavale teenistujale, tuleks välislähetustasu arvelt ja puudujääv maksuraha tuleb eelarvestrateegia raames.
Teenistujatele toob muudatus kaudselt kaasa suuremad sotsiaalsed tagatised, samas nende otsene sissetulek märkimisväärselt ei muutu.
Majandus- ja taristuministri määruste muutmine
Jõustus 29.05.2017
