Audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustus 01.07.2017, osaliselt 01.09.2017
Seadusega antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubadega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle audiitortegevuse järelevalvenõukogu pädevusse. Samuti asendatakse järelevalvenõukogu senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamise ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid.
Koondades lõplik vastutus audiitortegevuse avaliku järelevalve ülesannete täitmise eest ühte asutusse, aitab see lühendada kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandada halduskoormust ja säästa kulusid.
Töövõimetoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 09.07.2017, osaliselt 01.07.2017, 01.01.2018
Töövõimetoetuse maksmise tingimuste muutmise eesmärk on tagada vähenenud töövõimega isikutele toetuse saamine õiglaselt, kõrvaldades töövõimereformi rakendamisel selgunud kitsaskohad. Seadusega tagatakse isikule töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulek ka siis, kui tema taotluste menetlustähtaega on pikendatud temast olenemata põhjusel.
Muudatustega korrastatakse töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et soodustada osalise töövõimega isikul hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist ning tagada töövõimetoetuse saamine ka siis, kui isik haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks vajalikke tingimusi. Ühtlasi muudetakse puude tuvastamise tingimusi.
Ravikindlustuse seaduse muudatuste eesmärk on tagada hambaravihüvitise saamine isikule, kellel on suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.
Sotsiaalministri määruste muutmine
Jõustus 01.07.2017
KÄIBEMAKS
Käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seadus (Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamine)
Jõustus 01.07.2017
Kokkuleppe väljatöötamine oli tingitud soovist edendada Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist kaitsekoostööd ning täpsemalt kokku leppida sellise koostöö raamides.
Käibemaksuseaduse muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis, kui see on ettenähtud rahvusvahelises lepingus. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppes kehtestatud tingimused.
Riigikaitseseaduse muudatuse kohaselt on võimalik välisriigi relvajõududele teenust osutava lepingupartneri töötajale anda Eestisse saabumise luba samadel alustel kui välisriigi relvajõududega seotud isikule.
IGASUGUST
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine)
Jõustub 06.07.2017, osaliselt 01.01.2018
Seadusega luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mille eesmärgiks on hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist.
Nimetatud määrusega luuakse iseseisev alternatiivne menetlus piiriüleste vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades arestimismääruse saamiseks ja võlgniku Euroopa Liidus asuvate pangakontode arestimiseks, samuti selliste määruste tunnustamiseks ja täitmiseks. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.
Hagejal on arestimismäärust võimalik taotleda nii enne kohtumenetluse algust, kohtumenetluse kestel kui ka pärast täitedokumendi saamist.
Ühtlasi luuakse Riigikohtule võimalus saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult, mille poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 06.07.2017, osaliselt 01.10.2017, 01.05.2018, 01.09.2018, 01.01.2019, 01.03.2019
Seadusega suurendatakse väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi, millega avardatakse Eesti aktsiaseltside võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis, mille tulemusena võivad ka börsiemitentide tasutavad registripidamise kulud alaneda. Keskdepositoorium on asutus, kes peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid.
Ülejäänud muudatused on seotud pensioniregistri pidamisega, teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega, nn linkide kaudu hoitavate välisriigi väärtpaberite tunnustamisega Eestis, emitentidele kontohalduri vahenduseta väärtpaberikonto avamise võimaluse loomisega ning väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnise muutmisega.
Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine)
Jõustub 06.07.2017
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa uurimismääruse direktiiv. Seaduse kohaselt toimub õigusabitaotluste esitamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel edaspidi Euroopa uurimismääruse esitamise abil, mis tähendab, et kõikide EL-i liikmesriikide kohta kehtivad õigusabitaotluste edastamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks ühed ja samad nõuded.
Euroopa uurimismääruse abil vastastikuse abistamise taotluste esitamine ja neile vastuste saamine muutub kiiremaks, sest kõik EL-i liikmesriigid juhinduvad ühtsetest tähtaegadest.
Muudetakse Eestisse saabuvate vastastikuse abistamise taotluste menetluskorda, jättes menetlusest kõrvale seni keskasutuse rolli täitnud Justiitsministeeriumi ning võimaldades taotluse saata otse prokuratuuri, kes korraldab õigusabitaotluse täitmise, et võimaldada vastastikuse abistamise taotluste lahendamisel vahetut suhtlust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 06.07.2017
Seaduse muudatused on peamiselt seotud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist tulenevate nõuetega, mille eesmärgiks on kaotada naiste, sealhulgas alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, luues õiguslikest ja poliitilistest meetmetest koosneva laiaulatusliku raamistiku, eesmärgiga ennetada naistevastast vägivalda ning abistada vägivallaohvreid.
Seaduse täiendused sisaldavad konventsiooniga seotud teemasid: naiste suguelundite sandistav moonutamine, seksuaalne ahistamise, jälitamine, sundabielu ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimine.
Riigihangete seadus
Jõustub 01.09.2017, osaliselt 01.01.2018, 18.10.2018, 01.01.2019
Seaduse peamiseks eesmärgiks on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust ning vähendada hankemenetluse kulusid. Tõstetakse riigihangete piirmäärasid, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Ühtlasi luuakse paremad eeldused väikestele ja keskmistele ettevõtjatele juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget jagada väiksemateks.
Seadusega nähakse ette uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele.
Maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus
Jõustus 01.07.2017, osaliselt 10.07.2017, 01.01.2020
Seaduse peamiseks eesmärgiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi.
Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Lisaks reguleerib seadus bilansihoidmise kohustuse muudatusi.
Energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab määruses (EL) nr 994/2010 sätestatud nõuetele.
Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus
Jõustub 10.07.2017, osaliselt 01.01.2018
Seadusega tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust seoses kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi rakendamise osas.
Harrastuskalapüügi andmete esitamata jätmise eest enam väärteomenetluse korras ei karistata. Kui harrastuskalapüüdja jätab püügiandmed seaduses sätestatud tähtaegadeks esitamata, jääb ta järgmisest kalastuskaardist ilma. Muudatuse eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ja tõhustada uue sunnimeetmega harrastuskalapüügi andmete esitamist.
Ühtlasi täiendatakse kalapüügiseadust elektripüügivahendi kasutamise tõendi ja eripüügiloaga püügi dokumentide menetlemist ja kontrolli käsitlevaid sätteid – edaspidi antakse eripüügiluba ja elektripüügivahendi kasutamise tõend elektrooniliselt.
Spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus
Jõustub 10.07.2017
Seaduse eesmärk on luua spordi rahastamises paindlikkust ning näha ette võimalus anda spordialaliitude toetamise otsuste tegemine üle edaspidi rahvuslikule olümpiakomiteele.
Riigieelarvest eraldatavatest vahenditest määratakse toetusi spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonidele, näiteks spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ja teistele spordiühendustele. Seaduses nähakse ette üksnes spordialaliitude osas võimalus, et toetuse jaotamise neile võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikule olümpiakomiteele.
Tolliseadusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Jõustus 01.07.2017
ERIOLUKORRAST
Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord
Jõustus 01.07.2017
Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord
Jõustus 01.0.2017
Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused
Jõustus 01.07.2017
Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord
Jõustus 01.07.2017
Eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise ulatus ja kord
Jõustus 01.07.2017
PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandusministri määruste muutmine tulenevalt tolliseadusest
Jõustus 01.07.2017
TOETUSED
Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord
Jõustus 01.07.2017
Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus
Jõustus 01.07.2017
