Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 01.08.2017, osaliselt 01.01.2018
Seadusega kehtestatakse madalam tulumaksumäär 14% äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele. Regulaarse kasumijaotisena käsitatakse summat, mis on väiksem või võrdne äriühingu eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Nimetatud summat ületavad kasumijaotised maksustatakse jätkuvalt 20% maksumääraga.
Ühtlasi on muudatuste kohaselt töötaja majutamise kulude katmine tööandja jaoks maksuvaba, kui majutamise vajadus lähtub tööandja ettevõtlusest, kulud mahuvad seadusega kehtestatavate piirmäärade sisse, töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja ei oma lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara.
Muudetakse osalusoptsioonide maksustamise reegleid, mille eesmärgiks on motiveerida töötajaid rohkem panustama äriühingu arengusse ja neid äriühinguga rohkem siduda. Osalusoptsiooni realiseerimine äriühingu kogu osaluse võõrandamise ning töötaja töövõime kaotuse või töötaja surma korral on maksuvaba osas, mis on nimetatud sündmuse hetkeks töötaja poolt välja teenitud.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus
Jõustub 01.01.2018
Seaduse eesmärk on mikroettevõtluse soodustamine ja mikroettevõtjate maksukäitumise parandamine. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku poolt teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimuks maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.
Seadusega kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto peamine eesmärk on lihtsustada füüsilise isiku poolt teisele füüsilisele isikule teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Antud lahendus sobib ka neile füüsilistele isikutele, kes oma põhitegevuse (nt töölepingu alusel töötamise) kõrvalt osutavad väikeses mahus mõnda teenust või müüvad mõne enda valmistatud toote ehk tegelevad väikeses mahus või aeg-ajalt ettevõtlusega.
Töövaidluse lahendamise seadus
Jõustub 01.01.2018, osaliselt 14.07.2017
Töövaidluse lahendamise seaduse eesmärgiks on tagada lihtne, kiire, odav ning õiglane ja erapooletu kohtuväline töövaidluse lahendamine. Uus regulatsioon hakkab asendama individuaalse töövaidluse lahendamise seadust.
Seadus laiendab töövaidluskomisjoni pädevust, andes töövaidluskomisjonile õiguse lahendada ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid vaidlusi. Lisanduvad alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Pikendatakse töövaidlusasja läbivaatamise tähtaega, lisatakse avalduse parandamise võimalus, kaotatakse avalduse rahaline piirmäär ning täpsustatakse menetlusnorme. Ühtlasi täiendab seadus töövaidluskomisjoni juhatajale esitatud nõudeid, laiendab juhataja ainupädevust vaidluste lahendamisel ning annab juhatajale määrusõiguse.
"Magustatud joogi maksu seaduse" väljakuulutamata jätmine
Jõustus 03.07.2017
IGASUGUST
Kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus
Jõustub 13.07.2017, osaliselt 01.01.2018, 21.05.2018
Seadusega muudetakse kogumispensionide, st nii II kui III samba väljamaksete tegemist puudutavat regulatsiooni. Laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval saavad elukindlustusseltsid pakkuma hakata ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, mille alusel makstava pensioni suurus sõltub tehtud investeeringutest.
Osakuomanikele, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha, tekib fondipensioni kõrvale valikusse tähtajaline pensionileping. Nii saavad inimesed, kes on II sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida tähtajalise pensionilepingu, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.
Läbipaistvuse suurendamiseks peavad elukindlustusseltsid garanteeritud intressimäära ja võetavate tasude kõrval andma kindlustusvõtjale teavet ka selle kohta, milliseid oodatava eluea eeldusi lepingu sõlmimisel kasutatakse.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus
Jõustub 01.01.2018, osaliselt 13.07.2017
Seaduse eesmärk on leevendada riigipoolse õppelaenu kustutamisega raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda.
Kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Riigipoolset õppelaenu kustutamist ei rakendata vanematele, kelle lapsel on tuvastatud raske puue. Seadusega lisatakse raske puudega laste vanemad õppelaenu kustutamisele õigustatud isikute hulka.
Ühtlasi on seaduse eesmärgiks õppelaenude kustutamise efektiivne ja kiire menetlus, mille saavutamiseks viiakse Rahandusministeeriumist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist üle Sotsiaalkindlustusametile nende isikute õppelaenu kustutamise menetlus, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kelle lapsel on tuvastatud raske või sügav puue.
KESKKOND
Kiirgusseaduse muutmise seadus
Jõustub 01.08.2017
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus
Jõustub 13.07.2017, osaliselt 01.05.2018
Seaduse muudatuse eesmärk on vähendada transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Sellest tulenevalt sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.
Ühtlasi hakkavad liikmesriigid koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus
Jõustub 13.07.2017, osaliselt 30.06.2019
Seadusega kehtestatakse vastutussäte laevade süsinikdioksiidi heitkoguste seire- ja aruandlusnõuete rikkumise eest. Kõikide suurte laevade omanikud peavad alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.
Ühtlasi täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.
Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda.
Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes
Seadusega tehakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa ühtse patendikaitse valdkonna rakendamiseks. Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejatele klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Selline süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma summasid vastavalt sellele, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Loodav süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis süsteemis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime.
Ühtse toimega Euroopa patendi loomise süsteemiga on praeguse seisuga seotud kõik EL liikmesriigid, v.a Hispaania ja Horvaatia. Selleks, et tagada uue patendiregulatsiooni tõrgeteta toimimine, on asutamisel ka ühtne patendikohus.
Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus
Jõustub 01.09.2017
Muudatustega toetatakse peamiselt metsanduse arengukavas käsitletud tegevust, mis on suunatud metsamaa tootmispotentsiaali jätkusuutlikumale kasutamisele.
Peamiste muudatustena on eesmärk vähendada bürokraatiat ja metsaomaniku halduskoormust metsakahjustustest teavitamise ja teatise menetlemise protsessis. Alandatakse viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustatakse turberaie ja valikraie kasutamist metsa majandamise võtetena, leevendades nende raieliikide piiranguid. Ühtlasi kiirendatakse metsateatiste menetlemist ja vähendatakse halduskulusid.
TOLL
Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsoonis tegutsemise kohta
Jõustus 07.07.2017
Täpsustavad juhised kauba sisenemis- ja väljumisformaalsuste teostamiseks
Jõustus 07.07.2017
Täpsustavad juhised seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamiseks
Jõustus 07.07.2017
LIIKLUS
Liiklusseaduse muutmise seadus
Jõustub 14.07.2017
Liiklusseaduses reguleeritakse esmakordselt uus sõiduki kategooria "robotliikur". Kehtestatakse robotliikuri mõiste, üldised tehnilised nõuded, nõuded liikluses kasutamiseks, samuti juhtidele ja kasutajatele kohalduvad nõuded. Muudatuste eesmärgiks on kaasajastada liiklusseaduse regulatsiooni ja viia vastavusse tehnika arenguga. Kitsamalt on eesmärgiks reguleerida väikesel kiirusel mootori jõul liikuvate kergete ja automaatselt liikuvate sõidukite liiklemist.
Robotliikur on võimeline kaugjuhtimise abil ning osaliselt või täielikult automaatselt liikuma ühest asukohast teise, kasutades navigeerimiseks erinevaid tehnoloogiaid ja kaarte. Ohutuse tagamiseks on maksimaalne sõidukiirus 6 km tunnis (vastab jalakäija tavakiirusele) ning täismassi piirang kuni 50 kg. Liikurit kasutatakse erinevate ülesannete täitmiseks- pakivedu, toidu kohaletoimetamine, mõõdistused, heakorratööd jne.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse)
Jõustub 01.11.2017
Seadusega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega.
Karistusseadustikus nähakse ette täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt põgeneb või tarvitab vahetult pärast liiklus- või käitusnõuete rikkumist alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist.
Liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Jõustub 01.09.2017
Liiklusseaduse muudatused käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli.
Seaduse kohaselt võib edaspidi piiratud aja jooksul (30-60 päeva) liikluses kasutada sõidukeid, millel tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatakse puuduseid, kuid mis ei kujuta otsest ja vahetut liiklus- või keskkonnaohtu. Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.
Ühtlasi loobutakse Eesti saartel, välja arvatud Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal, kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest, sest sõiduki kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on nendes kohtades väga madal.
Liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Jõustub 20.12.2017
Seadusega kehtestatakse teekasutustasu avalikult kasutatavate teede kasutamise eest üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautole ja selle haagisele. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid, rahvusvahelise abi osutaja veoauto ja selle haagis ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.
Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasudest laekuvate tulude sihtotstarbeks on määratud transporditaristu hoid.
Ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Jõustub 01.11.2017
Ühistranspordiseaduse muudatused näevad ette kokkuleppevedude osutamiseks vajaliku regulatsiooni. Hetkel jõus olev ühistranspordiseadus ei ole selles osas kooskõlas linnaliikuvust hõlbustavate uute digitaalsete teenustega.
Seaduse eesmärk on tagada kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus, kehtestades selleks vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Muudatuste tegemisel on arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele. Ühtlasi ei näe seadus ette, et kokkuleppeveod oleksid käsitletavad ühistranspordina või sellega samastatud.
Paralleelselt kokkuleppevedude seadustamisega lihtsustab seadus taksojuhtidele seatud nõudeid, delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale.
