IGASUGUST
Meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seadus
Jõustub 11.03.2017, osaliselt 01.10.2017, 01.01.2018
Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1794 ja 2014/112/EL. Esimene neist käsitleb tööaja korraldust siseveetranspordi valdkonnas ja teine meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ja olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisel. Viimase muutmine loob meritsi kaupu vedavate laevade laevapere liikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja juures, võimaluse moodustada Euroopa töönõukogu.
Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärgiks on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes.
Kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus
Jõustub 01.04.2017
Seaduse eesmärgiks on tagada, et kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud ühte karistuse võimalust ehk distsiplinaararesti oleks võimalik kanda ka Politsei- ja Piirivalveameti arestimajades, misläbi oleks tagatud riigi ressursside otstarbekas kasutamine.
Politsei arestimajade kasutamine vähendaks vajadust lisapersonali järele ja võimaldaks praegust personali (politsei arestimajade ametnikud) tõhusamalt rakendada. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea Kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu.
Varasematel aastatel määrati kalendriaasta jooksul arest keskmiselt 100–150 kaitseväelasele, kellest valdava osa moodustasid ajateenijad.
Hädaolukorra seadus
Jõustub 01.07.2017
Seaduse eesmärgiks on lahendada kehtiva hädaolukorra seaduse rakendamisel kerkinud probleemid ning parandada asutuste ja riigi valmisolekut hädaolukordadeks.
Kriisireguleerimises osalevate asutuste ülesannete täpsustamise üldine eesmärk on tagada, et iga asutus täidaks oma kriisireguleerimisülesandeid ning vastutaks nende täitmise eest.
Hädaolukorra riskide hindamise regulatsiooni täpsustamise üldine eesmärk on muuta riskianalüüsid detailsemaks, et need annaksid vajaliku sisendi ennetus- ja valmisoleku tegevuste kavandamisse.
Riskikommunikatsiooni eesmärk on tõsta elanike teadlikkust hädaolukordadest ja valmisolekut nendeks. Riigi tegevusvaru regulatsiooni täpsustatakse eesmärgiga tekitada Eestis selline tegevusvarude regulatsioon, mis põhineb tegelikel asjaoludel ning on seeläbi piisav hädaolukorra lahendamiseks.
Elutähtsate teenuste puhul on üldine eesmärk tagada, et riigi ressursse kulutatakse nende teenuste toimepidevuse tagamiseks, mis on tõepoolest elutähtsad ehk vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks kriisi ajal.
Elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide loetelu
Jõustus 06.03.2017
