12.-23. detsembrini toimus RMP.ee jõulumäng, mille käigus esitasime ühe küsimuse ja vastuste põhjal koostasime keskmise raamatupidaja profiili. Nüüd toome Teieni koondpildi keskmisest raamatupidajast.
RMP.ee lugejat on elukutse valikul mõjutanud varasemad peres tehtud otsused. Nõnda on ta valinud ameti sarnaselt oma emale, vanaemale, õele või tädile, kes on samuti raamatupidajad. Siiski on tihti saanud määravaks ka elu, mis on teinud omad korrektiivid ja nõnda on raamatupidaja saanud hoopiski rätsepast või kosmeetikust. Järjepidevus on oluline, sestap ei kipu keskmine raamatupidaja väga ametit vahetama ja võib-olla ametis olnud juba ligi 30 aastat. Raamatupidaja, kes on näinud selliseid ja teistsuguseid aegu, on kahtlemata ettevõtte tugisammas.
Et numbrite taga tuleb osata näha elu, seda teab keskmine raamatupidaja kindlalt. Üsna üllatuslikul kombel võib numbrite mäng ja klaviatuuril klõbistamine osutuda hoopiski hobiks, mida hellitavalt tööks kutsuda.
Erialase hariduseta heaks raamatupidajaks ei saa, seda on keskmisele raamatupidajale õpetatud juba maast-madalast. Et seadusandlus muutub isegi siis, kui selleks otsest tarvidust ei ole, siis tuleb ka töötades end pidevalt täiendada.
Keskmisele raamatupidajale meeldib end koolitada, paraku ei pruugi selleks alati raha jaguda. Ometi püüab ta käia aastas vähemalt kahel koolitusel. Peamiselt osaleb ta majandusaasta aruande esitamist ja maksualaseid uuendusi kajastavatel koolitustel.
Keskmine raamatupidaja on palgatöötaja või eraettevõtja. Esimesel juhul töötab ta nagu enamik inimestest esmaspäevast reedeni. Olles tööandja iseendale peab ta oluliseks vabadust planeerida ise oma aega ja tegemisi. Kõige olulisem on, et tööd tehtud ja kohustused täidetud saaks.
Raamatupidaja amet nõuab korda ja täpsust, seda hindab keskmine raamatupidaja ka oma tööaja korraldamisel ja töökoha sisseseadmisel. Nõnda on ta suutnud luua endale ergonoomilise töökoha, kus ei ohusta teda kutsehaigused ja töökohal tekkida võivad ohud. Keskmine raamatupidaja teab, et heaks töötegemiseks on vajalik piisav valgus, mugav tool ja käepärased ning töötajasõbralikud töövahendid.
Keskmine raamatupidaja on koeraomanik. Ta teab, et liikumine on naise ilu ja tervise pant, sestap teeb pikki jalutuskäike vabas õhus, sageli saatjaks ka pere lemmik.
Keskmisel raamatupidajal on pere ja kindlasti ka lapsed, kelleta ta elu ette ei kujuta. Siiski oleks ta suhteliselt abitu, kui peaks elus läbi ajama elektrita, sest sellest sõltub kogu tema elu, nii tööl kui ka kodus.
Et pere toidulaud oleks võimalikult mitmekesine, siis pakub keskmine raamatupidaja perele söögiks nii juurikaid, kala, pastat kui ka riisi ja liha. Õige eestlase toidulaualt ei puudu kunagi must leib, olgu see siis valmistatud ise või ostetud poest. Toidu maitsestamisel on kindel valik kõige tavalisemad sool ja pipar.
Keskmine raamatupidaja teab, et raamatuid ei pea alati pidama, vaid need on huvitavad ka lugeda. Tema lugemislaual on sageli erialane kirjandus, mis seotud ettevõtluse, juhtimise ja finantsarvestusega. Häid lugemiselamusi pakuvad talle ka ajaloolised romaanid. Keskmist raamatupidajat huvitavad tuntud inimeste elu ja tegemised, sestap võtab ta sageli kätte elulooraamatud.
Et 2012. aasta on pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale, siis tunnistab keskmine raamatupidaja, et vaatab meeldi Eesti filmiklassikat. Välismaistest filmidest kuuluvad tema lemmikute hulka romantilised komöödiad ja lustakad koguperefilmid.
On arvatud, et naine suudab korraga tegeleda seitsme erineva tegevusega, sestap ei ole keskmisel raamatupidajal ka probleeme filmi vaatamise kõrval varraste või heegelnõela liigutamisega. Soki- ja kindapaarid ning pitslinikud valmivad tal mängleva kergusega.
Keskmine raamatupidaja armastab rahulikku taustaks sobivat muusikat. Raadiojaamadest mängib nii kodus kui ka tööl sageli Star FM.
Mõistmaks, kui hea on olla kodus, tuleb vahel ära käia. Keskmine raamatupidaja reisib vähemalt kord aastas kodu- või välismaal. Eestimaal on veel paljutki avastamata, siiski vahetab ta meeleldi siinse külma talve mõne soojema kliimaga paiga vastu.
Olulisem, kui kingituse saamine, on ise kinkimine. Keskmine raamatupidaja arvab, et parimad kingitused on sellised, mis on tehtud siirast südamest kingisaajale mõeldes.
Võimalus teha iga päev meelepärast tööd, nautida head sööki ja jooki ning veeta aega oma lähedastega on ise üks suur kingitus.
