Möödunud aasta lõpuks oli alustatud euroraha toel 421 projekti elluviimisega abikõlbliku maksumusega kokku 1,082 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks esitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise aruandest eelmise aasta kohta.
"Euroraha toel teeme investeeringuid, mis toetavad meie majanduskasvu ja teevad kõigi Eesti inimeste elu paremaks," ütles rahandusminister Sven Sester. "Möödunud aastal lõpetas Eesti olulisemad ettevalmistused selleks, et käimasoleva seitsmeaastase perioodi eurotoetused jõuaksid konkreetsetesse projektidesse."
Aruande kinnitas 25. mail kogunenud euroraha 2014.–2020. finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamist jälgiv seirekomisjon, millesse kuuluvad lisaks ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, teaduste akadeemia, kaubandus-tööstuskoja, linnade liidu, maaomavalitsuste liidu, looduskaitse seltsi ja puuetega inimeste koja esindajad.
Eesti ettevõtetele, mis tegelevad põhiliselt rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, otsustati möödunud aastal eraldada tehnoloogia arenduskeskuste meetme kaudu kokku 38,9 miljonit eurot. Toetuse saajate hulgas on toidutehnoloogia, tarkvara ja materjalitehnika arenduskeskused.
Euroraha toel alustati mullu teede rekonstrueerimise ja ehituse projekte 108,6 miljoni euro maksumuses, millest 45,7 miljonit eurot on ette nähtud Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu rekonstrueerimiseks. Lisaks sellele saab Eesti Raudtee toetust 20,2 miljonit eurot Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondiks ning 21,2 miljonit eurot Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimiseks. Tallinna Lennujaam alustas mullu 35 miljoni eurose toetusega lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise projekti.
Seirekomisjonis arutuse all olnud 2015. aastat võib lugeda perioodi ettevalmistavaks aastaks. Aasta lõpuks oli jõustatud enamik 2014.–2020. aasta perioodi elluviimiseks vajalikke õigusakte, mis kinnitasid toetuse andmise tingimused, samuti oli avatud suurem osa meetme tegevusi.
Kuigi 2016. aastasse jääb avamiseks ligikaudu 16 protsenti meetme tegevustest, keskendutakse praegu juba euroraha eest sisuliste tulemuste saamisele. Ühtlasi võib tänavust aastat pidada esimeseks aastaks, kui on võimalik teha järeldusi sellest, kuidas on liigutud seatud eesmärkide suunas.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava alusel investeeritakse 2014–2020 perioodil 3,53 miljardit eurot eurotoetusi eelkõige tarka majanduskasvu, inimeste heaolusse ning töö- ja elukvaliteedi tõstmisesse. Rakenduskava rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ning Ühtekuuluvusfondist.
