Eurotoetuse mõju majandusele on läbi aastate pidanud positiivseks suurem osa vastanutest, projekte oma kodukandis oskab nimetada 77 protsenti vastanutest, selgus Faktum & Ariko läbiviidud uuringust.
Eesti elanikest on 94 protsenti kursis sellega, et Eesti saab eurotoetust. Enamus vastanutest teavad, et eurotoetust saavad teed, raudteed, sadamad ja põllumajandus, aga ka regionaalareng ja keskkonnahoid ning ettevõtlus ja innovatsioon.Mõnest ELi kaasrahastatud projektist enda kodukandis teab või on kuulnud 77 protsenti Eesti elanikest, kellest valdav osa annab toetuse mõjule positiivse hinnangu.
"Et eestlased hindavad positiivselt oma kodukoha europrojekte, on tunnustus kõikidele osapooltele, nii korraldajatele, rakendajatele kui ka toetuse saajatele," selgitas rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva. "Viimasel kümnel aastal on üle Eesti saanud 20 000 projekti kokku 4,1 miljardit eurot struktuuritoetust, mis on otseselt või kaudselt toonud kasu meile kõigile."
Toetusfondidest teatakse kõige rohkem Euroopa sotsiaalfondi ja Euroopa regionaalarengu fondi, ühtekuuluvusfondi tuntus on mõnevõrra madalam. Eurotoetuse planeerimist ja jagamist peab Eestis läbipaistvaks ja selgeks üle poolte vastanuist. 78 protsenti toetusest teadlikest elanikest hindab nende valdkonniti suunamist positiivseks. Eurotoetusi vahendavate asutustena seostuvad vastajatele kõige enam EAS ja PRIA, ehkki võrreldes eelnevate aastatega on märgatavalt kasvanud ka KredExi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tuntus.
Sama uuringu raames selgus, et 35 protsenti vastanutest teab Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetustest. Enim toetust saavate valdkondadena toodi välja sotsiaalvaldkond, tööhõive, haridus ja teadus. Aastatel 2007–2013 sai Eesti eurotoetust 3,4 miljardit eurot, oktoobrikuu seisuga on projektidele välja makstud 2,9 miljardit eurot ehk 84 protsenti toetuste kogumahust. Norrast ja Euroopa Majanduspiirkonnast on Eestile aastateks 2009–2014 eraldatud ligi 45 miljonit eurot, millega vähendada riigi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi.
Järgmiseks seitsmeks aastaks on Eestile ette nähtud 3,5 miljardit struktuuritoetust. Kolmandiku rahast suunab riik inimeste arendamisse ja heaolu tõstmisesse, teisisõnu haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks. Sama palju läheb ettevõtluse arendamiseks ning teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni. Kolmas kolmandik on tugi majandusarengule ja infrastruktuurile, kus toetust saavad puhas joogivesi, teed, internetiühendus, kaugküte. Juba on alustatud projektide rahastamist teedehituses, järgmistena avatakse IT ja sotsiaalvaldkonna meetmed.
Uuring on kättesaadav struktuurifondide kodulehel.
