Enamik Eesti tööandjaid pidas 2009. aastal oma töötajate oskuste ja teadmiste arendamist oluliseks, kuid ligi pooled töötajatest ei olnud rahul tööandja pakutavate enesetäiendusvõimalustega, teatab Statistikaamet.
Keerulise majandusolukorraga toimetulek sõltub paljuski sise- ja välisturu taastumisest, kuid ka tööandja ja töötajate valmisolekust elukestvaks õppeks ning uute oskuste ja teadmiste omandamisest.
Tööelu-uuringu andmetel hindas ligi 90% tööandjatest oma töötajate oskusi ning teadmisi ametikohal töötamiseks piisavaks, ent pidas ka töötajate enesetäiendust oluliseks. 40% tööandjatest oli töötajate oskuste ning teadmiste arendamise vajalikkuses kindlalt veendunud, 49% aga pigem toetas seda seisukohta. Kõrgelt hinnati ka töötajate valmisolekut omandada uusi oskusi ja teadmisi.
Töötajatest 75% pidas enesetäiendamisvõimalusi töökohal oluliseks. Samas vaid veidi üle poole neist olid rahul tööandja pakutavate enesetäiendusvõimalustega. Töötajate rahulolu erines ametialade lõikes ning sõltus ka sellest, kas töötati äriühingus või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses.
Enam olid tööandja pakutavate enesetäiendusvõimalustega rahul tipp- ja keskastme spetsialistid, vähem aga oskus- ja lihttöölised. Kui tipp- ja keskastmespetsialistidest üle 70% kasutas viimase 12 kuu jooksul tööandja pakutavaid enesetäiendamisvõimalusi, siis oskus- ja lihttöölistest alla 50%. Samuti hindasid riigi ja kohaliku omavalitsuste töötajad pakutavaid enesetäiendusvõimalusi paremaks ning ka kasutasid neid enam.
Tööelu-uuringu korraldas Statistikaameti 2009. aastal esimest korda. Uuringu tellija oli Sotsiaalministeerium. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti töökorralduse, tööalaste suhete, töötajate kaasamise, kollektiivsete töösuhete, töötervishoiu, tööohutuse olukorra ja suundumuste kohta. Uuringule vastas 1330 tööandjat ning 4610 töötajat.
Täpsem teave: Siim Krusell, SA Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond, peaanalüütik, tel 625 8435
Tööandjate hinnang töötajate teadmistele ja oskustele, 2009
