Keskmise palga kasvutempo edaspidi aeglustub

Kommertspankade analüütikute ja rahandusministeeriumi hinnangul keskmise palga kasvutempo edaspidi aeglustub.

Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene ütles BNS-le, et 2011. aasta neljanda kvartalini kestnud tööturu kiire toibumine peegeldus keskmise palga dünaamikas, samas osutasid viimased kuised andmed tema sõnul juba kasvumäära järkjärgulisele aeglustumisele.

Klyviene sõnul ennustab Danske, et tänavu aeglustub keskmise brutokuupalga aastane kasv 3,5 protsendile. Seda eelkõige nõrgema majanduskasvu tõttu ja nõrgema nõudluse tagajärjena tööturul. "Ainult sel juhul, kui majandus jälle kosub, hakkab ka palgakasv kiirenema. Ilmselt juhtub see 2013. aastal," märkis ta.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles BNS-le, et neljanda kvartali keskmise brutokuupalga kasv vastas panga ootustele. "Kuigi neljandas kvartalis kuupalga aastakasv võrreldes kolmanda kvartaliga pisut aeglustus, siis eratarbimise taastumise seisukohast on oluline, et reaalpalgad kasvasid aastaga 2,1 protsenti. Reaalpalgakasvu puhul on tegemist viimase kolme aasta suurima tõusuga, mida soodustas aasta lõpul toimunud tarbijahindade kasvu aeglustumine," märkis ta.

Teise olulise punktina tõi analüütik välja, et sissetulekute kasv ei puuduta enam pelgalt üksikuid majandusharusid, vaid reaalpalgad kerkisid enamikus sektorites. Seetõttu on sissetulekute kasv muutunud tema sõnul tunduvalt laiapõhjalisemaks kui veel näiteks aasta tagasi.

"2012. aastal näeme kvartalite lõikes kuupalkade nominaalkasvu aeglustumist peamiselt madalama hõive kasvu tõttu, kuid positiivse poole pealt soodustab taanduv hinnatõus jätkuvalt reaalpalkade kerkimist," lisas Vaikla.

Rahandusministeeriumi teatel on aeglasema majanduskasvu tõttu edaspidi oodata keskmise palga kasvu mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos, eelmise aasta lõpukuudel ületas palgakasv varasemaid ootusi.

Ministeerium märkis samas, et majanduskasvu aeglustumine eelmise aasta viimases kvartalis olulisi muutusi keskmises palgas kaasa ei toonud. Palgaareng oli neljandas kvartalis kooskõlas Eesti majanduse üldise arenguga. Majandusaktiivsuse mõningane vähenemine võrreldes eelneva kvartaliga palgastatistikas veel ei avaldunud.

Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, kasvas neljandas kvartalis 2,1 protsenti. Aasta lõpukuudel pidurdus ministeeriumi hinnangul inflatsioon hindade languse tõttu maailmaturul ja see soodustas reaalpalga kasvu. Reaalpalk hakkas tõusma kolmandas kvartalis pärast 11 kvartalit kestnud langust. Aasta kokkuvõttes ületas palgakasv hindade tõusu.

Keskmine brutokuupalk suurenes neljandas kvartalis kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses – 11,8 protsenti. Järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 10,9, kinnisvara 10,5, ehitus 6,9 ning majutus ja toitlustus samuti 6,9 protsendiga.

Hulgi- ja jaekaubanduse palgakasvu mõjutasid ministeeriumi teatel elanike suurenenud ostuaktiivsus ja uute kaubanduspindade loomine. Kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse keskmise palga olulise kasvu tõi kaasa kõrgepalgaliste spetsialistide arvu suurenemine. Kinnisvara puhul mõjutas palkade kasvu tehingute arvu tõus ja kvalifitseeritud spetsialistide osakaalu suurenemine.

Sarnaselt eelmise kvartaliga elavnesid siseturgu teenindavad tegevusalad, mis osaliselt tasakaalustavad ekspordi rolli vähenemist majanduskasvu kujunemisel. Tööturul kasvab kvalifitseeritud töötajate osakaal, mis avaldab mõju keskmise palga kasvule. Järgnevate kvartalite puhul on oodata keskmise palga kasvu tagasihoidlikumas tempos tulenevalt ettevõtete töömahtude vähenemisest.

Statistikaameti andmeil oli keskmine brutokuupalk 2011. aasta neljandas kvartalis 865 eurot ja brutotunnipalk 5,19 eurot, võrreldes 2010. aastata sama kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk 6,3 ja brutotunnipalk 7,4 protsenti.