Valitsuskoalitsioonis kokku lepitud 2016. aasta riigieelarve tõstab nii kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu kui ka kõrgema kutsekategooria treeneri palgafondi 10%.
Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et kõrgharidusega ja täistööajaga töötavatele kultuuritöötajatele kokku lepitud palgatõus on kooskõlas kultuuri ja spordi alusdokumentide "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" ja "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eesmärkidega.
"Kultuuritöötajate palkadeks andis valitsus täiendavalt ligi 2,2 miljoni eurot, mis võimaldab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 10% võrra. Seega on kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu täistööaja korral 804 eurot kuus," rääkis Saar. Ta lisas, et esmane eesmärk on aidata järele madalamatel palgatasemetel olevaid töötajaid.
Kultuuriministeeriumi eelarvesse planeeritav kultuuritöötajate töötasu puudutab kõiki kõrgharidusega kultuuritöötajaid, kes töötavad täistööajaga erialasel ja kõrgharidust nõudval ametikohal:
- riigiasutuses;
- riigi osalusega eraõiguslikus sihtasutuses;
- avalik-õiguslikes asutuses.
Tänavu kehtiv kultuuritöötaja miinimumtöötasu täistööaja korral kõrgharidusega töötajale on 731 eurot. Miinimumpalga uus number fikseeritakse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga (TALO) peetavatel läbirääkimistel.
Saar lisas, et sarnaselt kultuuritöötajatega suureneb kõrgema kutsekategooriaga treenerite töötasu. "5.-7. kutsekategooria treenerite tööjõukulude fond suureneb võrreldes tänavusega 10%," märkis minister.
Palgavahendite allikaid on ka teisi: valitsuse otsuse kohaselt väheneb järgmise, 2016. aasta jooksul valitsussektori töötajate arv 750 inimese ehk 1,4% võrra. Sellest vabanev eelarve on lubatud suunata tööjõu vähendamisest tekkivateks ümberkorraldusteks, sh töötasudesse.
