Merit
Kolmapäev, 24. Jaanuar
 

2018. a saabunud töövaidluste lahendamine toimub töövaidluse lahendamise seaduse alusel

Alates 01.01.2018 kehtib uus töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju Töövaidluskomisjonis. Enne antud seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust.

Uus töövaidluse lahendamise seadus toob märgatavaid muudatusi töövaidluskomisjoni töös. Muudatuste eesmärk on nüüdisajastada töövaidluste lahendamise reegleid, et vastata rohkem ühiskonnas olevatele ootustele, kuid samas on eesmärk olemuselt veidi vastuoluline. Ühelt poolt vajatakse täpsemaid reegleid isikute õiguste efektiivsemaks tagamiseks, mis muudab menetluse reegleid paratamatult keerulisemaks. Teiselt poolt on soov jätkuvalt tagada lihtne, kiire ja odav töövaidluse lahendamine Eestis

Uue eelnõu menetluse käigus oli esitatud hulk ettepanekuid, muuhulgas soovitati kohtuvälise töövaidluse lahendamise süsteem ühendada esimese astme kohtute süsteemiga. Seadusandja otsustas jätta töövaidluskomisjonid Tööinspektsiooni juurde, kuid muutis komisjonide pädevust ning menetluse korda.

14. juulil jõustusid individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätted, mis kehtestavad töövaidluskomisjoni juhatajate ametikohale vastavuse hindamise. Tulevikus hinnatakse ametikohale sobivust korra kolme aasta jooksul.

Alljärgnevalt valik olulisemaid muudatusi, mis jõustuvad uue seaduse kehtima hakkamisega 1. jaanuaril 2018.

  • Töövaidluskomisjoni pädevus muutub selgemaks. Komisjonile on võimalik lahendamiseks esitada töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenevaid nõudeid ning kindlatel tingimustel Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vahelistest töösuhtest tulenevaid nõudeid.
    See tähendab, et komisjonil tuleb rohkem kokku puutuda välisriikide õigusega. Samuti on selgelt väljendatud, et kollektiivlepingu täitmisest tulenevad nõuded on lahendatavad töövaidluskomisjonis, mis võimaldab töötajatel töötüli raames kollektiivselt komisjoni pöörduda.
    Selge erandina nähakse uues seaduses, et töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi.
     
  • Töötajatel ja tööandjatel on edaspidi suurem võimalus otsustada, millise piirkonna töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldus esitatakse. Peale selle, et töövaidluse pooled võivad kokkuleppel otsustada ükskõik millises Eesti piirkonnas töövaidluse lahendamise kasuks, on kokkuleppe puudumisel avaldajal võimalik valida mitme alternatiivi vahel. Töötaja saab töövaidluse lahendamise kohta valida näiteks oma elukoha, töötamise koha või tööandja elu- või asukoha järgi.
     
  • Varasemalt ei lahendanud komisjon rahalisi nõudeid, mis ületasid 10 000 eurot. Selgelt tajutavaks muutuseks on nõude rahalise piirmäära kadumine.
     
  • Töövaidluskomisjoni lisandub uus menetluse liik, lepitusmenetlus. Selle raames on ainuisikuliseks lepitajaks töövaidluskomisjoni juhataja, kes tegutseb lepituskokkuleppe sõlmimise eesmärgil. Lepitusmenetluse raames on võimalik jõuda lahenduseni lihtsustatult ja lepituse tulemit ei avalikustata. Lepitusmenetluse kasuks otsustamisel tasub arvesse võtta edaspidiseid võimalusi sama töövaidluse jätkamiseks.
     
  • Lisaks lepitusmenetlusele on tervitatav muutus võimalus töövaidlusmenetlus lõpetada kompromissiga. Seejuures on see võimalik lausa mitte töövaidluskomisjoni otsuse tegemiseni, vaid komisjoni otsuse jõustumiseni. Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kompromissi sisule on seatud mõningad piirangud, näiteks peab kompromiss olema täidetav. Kompromiss ei ole vaidlustatav nagu tavapärane töövaidluskomisjoni tehtud otsus.
     
  • Oluline muudatus, mis mõjutab töövaidluse menetluslikku kulgu, on rahalise nõude kirjalik menetlus. Peamine osa töövaidlusi on seotud rahaliste nõuetega. Senini kehtiva korra järgi tuleb töövaidlusavaldust igal juhul vaadata ja lahendada töövaidluse osapoolte juuresolekul. Peatselt võib töövaidlus komisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikult, näiteks vaadata läbi töötasu või töölepingu ülesütlemise hüvitise nõuded. See on võimalik üksnes juhul, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot, töövaidluse osapoole isiklik kohalolek ei ole juhataja hinnangul vajalik ning töövaidluse pool on nõus kirjaliku menetlusega. Töövaidluskomisjoni pöörduja märgib oma avalduses, kas ta on nõus asja kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist istungil.
     
  • Kindlatel tingimustel on võimalik töövaidlusavaldusi liita ühte menetlusse. Seda siis, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning nende ühine menetlemine võimaldab kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Samuti muutub võimalikuks ühes avalduses olevate nõuete eraldamine.
     
  • Käsitletakse terviklikult tõendi temaatikat, võttes eeskuju tsiviilkohtumenetluses kehtivatest reeglitest. Töövaidluskomisjonis võib olla tõendiks tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend ja vaatlus. Seadus lähtub menetluse võistlevuse põhimõttest, sätestades, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Jagatud tõendamiskohustus diskrimineerimisvaidluste puhul jääb kehtima. Tõendama ei pea asjaolusid, mida loetakse üldtuntuks, kui vastaspool võtab faktilise asjaolu kohta esitatud väite omaks.
     
  • Avalduse läbivaatamise tähtaeg pikendatakse seniselt ühelt kuult 45 päevani mõningate eranditega.
     
  • Lisaks sellele, et töövaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsiooninõuded, kehtestati nõuded ka kaasistujale. Näiteks peab olema kaasistuja elukoht Eestis, ta peab oskama eesti keelt B2-tasemel ja olema kaasistuja tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
     
  • Kaasistujate osalus komisjoni töös on tulevikus väiksem, sest juhatajate ainupädevus laieneb. Praegu saab juhataja ainuisikuliselt asja läbi vaadata üksnes juhul, kui pool, kelle vastu nõue on esitatud, tunnistab kõiki avalduses esitatud nõudeid. Tulevikus ei ole komisjoni töösse kaasistujaid vaja kaasata nõuete tunnistamisel vastaspoole poolt, kompromissi kinnitamisel, lepitusmenetluse läbiviimisel ning rahalise nõude lahendamisel kirjalikus menetluses.
     
  • Dokumentide, sealhulgas töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise reeglid muutuvad. Otsuse jõustumise eeldus on, et mõlemad osapooled saavad otsuse kätte. Aeg-ajalt esineb juhtumeid, kus otsuse kätte toimetamine mõlemale osapoolele ei õnnestu ning seega on tekkinud probleem otsuse jõustumisega. Menetlusdokumendi kättetoimetamist hakatakse korraldama sarnaselt tsiviilkohtumenetlustega. Nii on võimalik töövaidluskomisjonil toimetada töövaidluskomisjoni otsus Ametlike Teadaannete kaudu kui nn tavapärane kättetoimetamine on ebaõnnestunud.
     
  • Täpsustatud on ka menetlustoimingute tegemine ainuisikuliselt juhataja poolt määrusega, menetluse kinniseks kuulutamine, töövaidlusasja menetlemise peatamine, menetluskulude kandmine, istungi läbiviimise kord, nõuded töövaidluskomisjoni otsuse põhjendatusele ja sisule jne. Nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjonile või kohtusse pöördumiseks töösuhetest tulenevate õiguste kaitseks on aga jäänud samaks.
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid 23.01.2018

    Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringus ...
    Loe edasi..

  • Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine 22.01.2018

    Tööinspektsiooni töötervishoiu talitus korraldas tööandjate hulgas küsitluse, mille fookuses oli naiste töötamise võimalused neis ametites, kus tavapäraselt töötavad mehed. Ettevõtete valikul keskenduti eelkõige nendele ...
    Loe edasi..

  • Puhkusegraafiku koostamise meelespea 17.01.2018

    Puhkusegraafiku koostamine on nõue, aga teisalt võimalus ettevõtte tegevusi, tootmisprotsesse planeerida.Töölepinguseadus näeb ette, et igal töötajal on õigus saada aastas põhipuhkust 28 kalendripäeva, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Enamasti tööandjad arvestavad töötajate soove, kui aga töötaja tahab puhata aasta esimeses kvartalis ja graafik veel puudub, siis saab seda teha eranditult vaid tööandja nõusolekul.Puhkuse ajakava tuleb töötajatele tutvustada kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
    Loe edasi..

  • Tööjõupuudus on varsti meie kõigi probleem 17.01.2018

    Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab. Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmisel ...
    Loe edasi..

  • Miks mõnes töökohas on hea töötada, aga teises mitte 16.01.2018

    Tõenäoliselt oleme me kõik kas kliendi või töötajana kogenud, et organisatsioonid on erinevad. Ühes levib positiivne õhkkond, uued ideed ja teeme-ära-vaim, teises pinged, igavus või ebakompetentsus. Esmane hinnang võib olla, et see ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • weekend
  • Denim
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252007  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
96  Koolitust
22953  Artiklit
52273  Registreerunud kasutajat
36064  Nädalakirja tellijat
33290  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017